Nädalavahetuse toidukohtade ralli lõpetas Meat Market. Kahe päevaga neli Maitsva Tartu pakkumist ära süüa on omaette kangelastegu ja kõhule pisut koormav. Eks proovisid kokad ikka kasutada erilisi tooraine ja maitseaine segusid, mis kõhus moodustasid paraja kompoti. Teenindus Meat Marketis oli väga tasemel, ära minnes oli isegi piinlik, et polnud taskus väikesi rahatähti tipi jätmiseks. Nii kelner kui ka peakokk, kes ise pearoa ja magustoidu lauda tõi, olid väga lahked ja arutasid koos meiega toidu koostisosade üle. Muusika oli täpselt nii vali, et ei seganud jutuajamist. Meeldiv keskkond toidu nautimiseks. Maitsva tartu toitude tutvustamiseks oli koostatud kõrval nähtav leht, kuhu peakokk oli pannud kirja oma mõtted toitudest.
Eelroaks pakuti pardimaksa kirss/brioch ´iga. Brioch on googli andmetel prantsusepärane küpsetis, mille põhilised koostisosad on jahu, muna, või, piim, vesi ja koor. Kui see nüüd eesti keelde tõlkida, siis peaks olema tegemist saiaga. Ja tõesti - peedina kujutatud pardimaksapalli kõrval olid saiatükikesed. Kirssi oli kasutatud želeena, mis ümbritses pardimaksapalli ja muutis selle ilusaks punaseks. "Peedi" all oli aga pähklipuru. Abikaasa leidis kohe õige pakutud toidu manustamise meetodi. Ta pani pardimaksa segu saiale ning tõstis sinna peale natuke pähklipuru ja peedilehe ning toit oligi söömiseks valmis. Ma järgisin teda, ainult peedilehe jätsin panemata.
Kui tavaliselt on maks ikka pisut kibeda varjundiga, siis see pakutud pardimaksapasteet (võib seda ehk pasteediks nimetada) oli täiesti mõruvaba. See maitses koos saia ja pähklipuruga ning loomulikult kirsiželeega imeliselt. Koka julge mõte sai väga hea lahenduse - aitäh talle. Tõeline maitseelamus. Me polnud kiitusega kitsid. Ja hinde panime ka üksmeelselt viie. Seega oli kummutatud meie esimene eelarvamus - maks on mõru.
Pearoaks oli seapõsk musta togliatelle´ga ja seenetšipsidega . Väga huvitavalt kujundatud roog, vaadake ise kõrvalolevalt fotolt. Muide, siga oli jälle Iberia must siga, huvitav kas Eestis enam sigu polegi … pärast seakatku? Seapõsest on mul ema süldivalmistamise juurest ettekujutus kui pehmest massist, mille süldi jaoks tükikesteks lõikamine oli äärmiselt ebameeldiv tegevus. Meat Marketi kokk aga oli suutnud põsest teha mõnusalt tahke ja lõigatava lihatüki, mis ehk üksikult võetuna oli natuke vähe maitsekas, kuid koos kuivatatud seentega ja togliatelle´ga maitses päris hästi. Togliatelle, kes veel ei tea, on eriline pastasort, millest saab valmistada erinevaid pastaroogasid. Siin toidu juurde pakutud must pasta koostises suutsime tuvastada tomatid, mingit laadi äädika ja veel midagi … Iseenesest sobis see põseliha juurde ja koos soolaste seentega andsid paraja maitseelamuse. Siiski tundus pastas olevat midagi pisut liiast või midagi puudus. Domineeris selline hapukas äädikane maitse. Proovisime peakokale oma maitsemõtteid edasi anda, kuid raske on seletada. Tema väitis, et need on suhteliselt lihtsad algained … ju siis ootasime mingit erilist maitsenüanssi. Oli mis ta oli, aga täitsa söödav pearoog oli. Viiest jäi õige natuke puudu, kuid tubli neli ikka. Teine eelarvamus, et seapõsk on selline sültjas mass, sai ümber lükatud.
Magustoiduks oli lumepallisupp sefiiri ja punase pipraga. Lumepallisupp, nagu peakokk oma tutvustuses ütles, on paljudel lapsepõlveroog. Ka abikaasa teadis rääkida lugusid lapsena kogetud lumepallisupi söömisest ja tema näoilme oli rääkides kergelt väljendades vastikust peegeldav. Minu lapsepõlves seda rooga pole … ju siis Võrumaa lõunapiiril seda väga sageli ei pakutud. Tõsine eelarvamus enne roa laualetoomist.
Ka see eelarvamus oli ennatlik. Koka interpretatsioon lumepallisupist oli täiesti eriline. Munavalge oli vormitud valgeteks maitsvateks pallikesteks (kokk ise ütles, et beseeks, kuid pigem olid pallid sefiiri moodi). Pallide kõrval oli väga maitsekas kaste, kus kokk väitis muuhulgas olevat nii punast pipart kui ka väike kogus brändit. Kastme sees aga oli šokolaadipuru, mis andis kastmele tahkust juurde ja sobis maitselt imehästi kokku nii kastme kui lumepallidega. See kaste oli selline hea hapukas ja lumepallid ning šokolaad magusad. Oh milline maitseelamus. Küsimusi pole, jälle kindel viis.
Meat marketis on julge ja tubli peakokk. Ta suutis kõik meie eelarvamused purustada ning pakutu oli vaimustav toiduelamus. Homme õhtul ootab meid Polpo. Sealsel kokal on raske ülesanne pärast Meat Marketi julgeid ja maitsvaid valikuid … eks homme näe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar