Esmaspäeva õhtune Polpo oli meeldivalt tühi ja vaikne. Ainult kahes lauas peale meie oli külastajaid ning need asusid meist nii kaugel, et polnud vaja "kuuldemängu" kuulata. Muusika oli rahulik, isegi pisut uinutav ja mis oli meeldiv - ettekandjal oli meie jaoks aega. Kuna teenindatavaid laudasid oli vähe, siis peatus ta meie juures sageli ning saime vestelda nii toitude teemal kui ka teiste toidukohtade pakutavast. Väga meeldiv teenindus. Üldisele keskkonnale võib vabalt viie panna … kuid tundub, et selle põhjuseks oli lisaks muule ka esmaspäev ja kuu algus. Nagu ettekandja lõpus ütles: "Nädalalõppudel on Polpo igal õhtul täielikult broneeritud".
Nüüd siis toitude juurde. Eelroog oli röstitud lillkapsas, mille all olid krõbedad läätsed, seenejuust Nopri talust ning sarapuupähkli tükikesed. Lisaks oli ka selliseid väikseid marineeritud lillkapsa tükikesi. Kõrval aga keefirikaste. Alustaks siis peamisest ehk lillkapsast. Ettekandja sõnul oli see esmalt soolaga blanšeeritud … Vikipeedia andmetel on Blanšeerimine (prantsuse keeles blanchir “valgendama”) toiduainete (enamasti puu- ja köögiviljade, samuti mõnede kalaliikide) lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (nn "kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks. Ütleme siis et lillkapsas oli kuumehmatatud ja seejärel röstitud. Maitses hästi ja oli mõnusalt krõmps. Ka lillkapsa all olev lisandikuhi sobis hästi nii jogurtikastme kui ka lillkapsaga. Krõmpsud läätsed lisasid toidule struktuuri ja maitsete kogum oli väga isutekitava loomuga … nagu ühele eelroale kohane. Üllatuse moment oli ka sees - just mõeldes sellele lisandi segule. seega hindeks viis. Üks õnnestunud eelroog Polpo peakokalt.
Põhiroaks serveeriti põdraliha Wellington koos brokoli, lilla kartuli ja kadakakastega. Põdraliha valik oli julge otsus, sest ulukiliha on raske valmistada niimoodi, et see oleks ühtlaselt mahlane ja samas pehme. Kahjuks ei suutnud kokk sellega hakkama saada - liha oli küll mõnusalt mahlane ja seest punane, kuid äärmiselt vintske. Soovitame teistele Polpo Maitsva Tartu proovijatele - lõigake lihatükid võimalikult väikesteks, sest hambad võivad liha peenestamiseks liiga nüriks jääda. NB! Nuga oli meeldivalt terav. Ka liha ümber olnud tainas ei sobinud maitselt muude komponentidega eriti kokku. Sain ettekandjalt pipart toidu peale ja see tegi nii liha kui seda ümbritseva taina minu jaoks maitsekamaks. Lillasid kartuleid oli paar tükki, need olid head … tuletasid mulle meelde kunagist Võrumaal kasvatatud sorti "väikõnõ verrev" … nagu meie seda nimetasime. Juurselleri viilakad ja brokoli sobisid kastmega hästi. Kõige meeldejäävamaks tegid prae aga kuidagi eriliselt valmistatud (võibolla samuti kuumehmatatud) pihlakamarjad. Need andsid nii lihale maitset kui sobisid kokku ka brokoli ja kartuliga. Koka julge pealehakkamise eest saab toit hindeks nelja. Soovituseks oleks muuta taigna maitsestamist (kui Wellingtoni retsept seda lubab) ning "võluda" liha pehmemaks, kõik muu oli maitsekas ja meeldiv.
Ja siis toodi magustoit. Vot see oli alles superhea … siiamaani on meeldiv maitse suus. Magustoiduks oli Tikri tart (muretaigna korvike), koos valge šokolaadi kreemi, kiivilõikude ja peale pandud kummelibesee tükkidega. Nii tasakaalus hapu-magusat magustoitu pole kaua söönud. Valge šokolaadi kreem polnud koos tikriga üldse magus ja kiivid andsid juurde erilist hapukust. Beseed ja korvikese muretaigen lisasid nii maitset kui struktuuri. Nautisid seda magustoitu väikeste suutäitena nii kaua kui sain. Imehea … tekkis mõte minna Polposse eraldi vaid seda magustoitu sööma. Mis te arvate, mis ma sellele hindeks panin …. viis plusssssssssssss. Aitäh kokale selle maitseelamuse eest. Kindlasti pretendeerib see magustoit meie selle aasta parima magustoidu tiitlile.
Homme ootab meid Chez Andre´. Huvitav millega Andrus meid sellel aastal üllatab? Eks homme näeme ja tunneme ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar