laupäev, 1. veebruar 2020

Esimene vasikas (nimega Truffe) läks aia taha




Käisime kogu perega Maitsva Tartu avalöögiks lõunatamas Truffe´s. Meie abikaasaga ja vanim poeg Karl-Johannes sõime "Maitsva Tartu" eripakkumist ja väiksed poisid valisid endale lastemenüüst prae ning purukoogi magustoiduks. Teenindus oli meeldiv ja viisakas, kuid toolid olid pisut ebamugavad … küll oli hea, et toidud nii kiiresti valmisid, ei pidanud kaua istuma. Kohe saime lauale leivaviilud ning maitsevõi ja meie soovil toodi ka kannuvesi, mida korduvalt hiljem täideti. NB! Vesi maksis 2 eurot, kuid lisatäitmine oli tasuta.
Eelroog saabus pisut pärast laste eineid. Selleks oli Yorkshire’i puding, tursa-brandade , chorizo-õli, haugimari ja wakame-krõps. Selleks, et aru saada, mida pakuti, oli vaja jälle sõnaraamatu abi - brandade ? Võõrsõnade leksikonis sellist sõna polnud ja sõber google leidis Mari-Liis Ilover´i kodulehelt sellise kirjelduse: See on äärmiselt isetegevuslik, meelevaldne ja täiesti eestipärane versioon kuulsast lõunapoolse Euroopa roast nimega brandadeBrandade on tegelikult tehtud kuivatatud ja soolatud tursast, võrratust bacalhaust. Ka teistel veebilehtedel viidati soolatursale. Järgmine huvitav sõna oli chorizo-õli … leidsin hulga vasteid sõnale chorizo, kuid ei saanudki aru, millest see õli täpselt tehtud on. Kui kellelgi on paremad teadmised kui minul, siis kirjutage kommentaaridesse. Viimane võõrsõna wakame on aga juba tuttav sushi juurest, seda pole vaja vist kellelegi seletada.
Aga olgu nende mõistetega kuidas on. Toit ise oli üks selline kohutavalt rammus kalamaitseline ollus, mis oli pandud saia sisse. Kohe kuidagi ei sobinud eelroaks. Minu mõte eelroast on selline isu tekitav kerge maitsekas suutäis, mis pärast selle ärasöömist tekitab isu veel midagi head süüa. Selle eelroa söömise järel jäi aga suhu selline rasvane kalamaitse, mis tuli rohke veega lahjendada, et saaks järgmise toidu maitset tunda. Ainus selline värskendav ja vürtsikas koostisosa oli kurk, mis oli eelroa peale pandud ja mis pisutki värskendas ja lahjendas sisemist rammusat massi. Pärast lühikest arutelu pereliikmetega panin sellele eelroale hindeks kahe - ära sai söödud, kuid teist korda enam ei sooviks.





Põhiroaks oli maheveise sisefilee, petersellipüree, marineeritud kõrvits, karamelliseeritud sibul, pressitud kartul. Ootus põhiroale oli kõrge, sest olen suur veiseliha austaja. Eriti maitseb mulle red või medium-red liha, mis on alati hästi mahlane ja maitsev. Ka Truffe´s pakutud veiseliha oli sisemuselt punane, kuid maitse ja mahlasus oli nagu "eelkuivatatud" lihal. Kuidagi teistmoodi ei oska ma seda elamust kirjeldada, sest mulle tundus see liha kuidagi kuiv ja maitsetu. Juurde lisatud petersellipüree ning karamelliseeritud sibul andsid pisutki maitset juurde. Taldrikul nähtavad kuubikud on juurselleri, peedi ja kõrvitsa eritöötlusega kuubikud. Mulle meeldis neist kõige rohkem juurseller … oli nii maitset kui struktuuri (piisavalt krõmps). Kahju, et seda kuubikut vaid üks oli. Ka kartuli pressitud vorm oli päris maitsekas ja huvitav. Toidu kogus oli selline, et vanim poeg jäi pärast selle ära söömist näljaseks ning ega minu kõht polnud ka just nii kasina lõunasöögiga harjunud. Hinne? Kuna liha oli selle põhiroa olulisim komponent ja selle valmistamine oli minu hinnangul ebaõnnestunud, siis üle kolme ei saa panna. Võibolla olid ootused liiga kõrged ja seega jäi elamus tagasihoidlikumaks.

Magustoit oli kõige erilisem. Kitsejuust, põldmari, musta küüslaugu šokolaad, karamelliseeritud must leib. Kitsejuust on tugeva maitsega ning selle sobitamine teiste komponentidega on keeruline. Kokk oli aga sellega rahuldavalt hakkama saanud - tume küüslaugu šokolaad, kus küll küüslaugu maitset eriti tunda polnud, oli kitsejuustu kõrvale üllatavalt sobiv. Puru, mille sees kitsejuustu palli oli veeretatud, andis ka lisamaitset. Mis selle puru päritolu oli, jäigi meil selgusetuks - kas see oli põldmarjast, mustsõstrast või mingist muust toorainest tehtud?? Aga hea oli. Huvitav kuidas hindavad seda magustoitu need kellele kitsejuust ei maitse ? Magustoidu kohta julge valik. Kuna pärast söömist jäi kitsejuustu maitse suhu domineerima, siis panin siiski hindeks nelja plussi.

Kokkuvõtteks pean ütlema, et esimese toidukoha elamus jäi kesiseks. Interjöör neli, eelroog kaks, põhiroog kolm ja magustoit neli pluss … oleks tahtnud palju kõrgemaid hindeid panna. Aga mis teha … nagu vanasõna ütleb "Esimene vasikas läheb aia taha". Õhtul on meid ootamas Pieree ja homme Tšehhov ning Meat Market. Ehk õnnestub neil meile pakkuda palju paremaid maitseelamusi.
























.
























2 kommentaari:

  1. Chorizo ōli on tehtud chorizo singist.

    VastaKustuta
  2. Aitäh. Seda ma arvasin, kuid ei julgenud välja öelda.

    VastaKustuta