pühapäev, 11. veebruar 2024

Dorpat - esimene täielikult viieline toidukoht sellel aastal

 Pühapäeval kellaviietee ajal astusime sisse Dorpati restorani. Lauad olid meeldivalt tühjad ja mängis vaikne meditatiivne muusika. Mis sa hing veel tahad ... Õige pea tuli veel kaks lauatäit külastajad, kuid nemad ei häirinud mitte kõige vähematki meie mõnusat olemist. Teenindus oli ka nii kiire, et ei läinud tundigi, kui olime mõnusalt kõiki roogasid nautinud ja arve tasunud. Mitte et kiirus oleks meie eesmärgiks olnud. Jah. Teenindus ja keskkond sai hindeks viie. 

Eelroaks tõi ettekandja meile grillitud lambasüdame lõigud, mille kõrval oli juursellerikrõmpsud ja all kookose-kurgi-mündileem. Veel võis eelroast leida marineeritud metsaseeni ja porgandi-rosmariiniklaasi. Kõik see oli paigutatud kausikesse, mille seest polnud kuigi mugav eelroa komponente kätte saada. Kuid see, mille kätte saime, maitses väga hästi. Juursellerikrõpsud andsid mahlasele lambasüdamele tekstuuri ja maitset, leem sobis väga hästi nii liha kui seentega ja porgandi-rosmariiniklaas oli mõnusalt hapu ning andis lihale hea meki. Ainus probleem oli, et porgandi-rosmariiniklaas polnud piisavalt klaasjas ehk see oleks pidanud suus minema esimese hammustuse peale väikesteks tükikesteks ... nagu klaas ikka ... kuid antud juhul paindus leht hammaste vahel. Purunemine muutus pigem plastseks kui hapraks ... kui ehitustermineid käsitleda. Selle väikese tekstuurivea pärast panin miinuse ehk hindeks viis miinus. Kokale veel soovituseks, et panna edaspidi noa ja kahvliga söödavad toidud taldrikule, mitte kaussi.

Pearoaks oli Duroci sealiha ... selle vana seatõu loomad on lihaselised ja väikest kasvu ja tänu sellele on nende lihast tehtud roog taine. Sealiha maitsestus oli kokal väga hästi õnnestunud, kuid veel paremini oli välja tulnud või valitud lisandiks olev marineeritud sibul ... ma ei tea kas meie eelmistest ebameeldivatest kogemustest tulenevalt ... aga sibul oli täpselt see mis vaja ...mitte liiga äädikane, mitte liiga pehme ega ka mitte liiga kõva. Imehea sibul. Lisandiks oli veel mürklikaste, mis andis lihale mahlasust ... seda kastet saime ka kannukesega veel juurde ja loomulikult kasutasime võimalust, sest liha oli palju. Veel olid roas head romaani lillkapsa õisikud, mis olid samuti mõnusalt krõmpsud. Pudelkõrvitsa kreemi, mis sobis ka liha ja kastmega, oleks võinud samuti oluliselt rohkem olla, sest lõpus olid lisandid otsas ja liha veel terve hulk. Ei tahtnud seda head järgi ka jätta ja nii pigistasime liha sisse ... viimased suutäied ilma lisanditeta olid pisut vänged. Hindeks puhas viis. Ma pole eriline sealiha austaja, kuid see praad oli hästi valmistatud.

Lõpuks magustoit. Karamelliseeritud ananass, millele oli peale kuhjatud kookosvaht ja mille kõrval oli kookosküpsise puru sisse pistetud laimisorbeti pallike. Ka pallikesele oli peale pandud kookosvahtu ja krooniks oli kuivatatud laimilõik. Imehea komponentide kooslus. Krõmpsud hapukad ananassitükikesed koos magusa kookosvahuga maitsesid väga hästi. Küpsisepuru andis tekstuuri juurde ja neile, kes soovisid veel hapukamat ... nagu mulle ... oli võimalus võtta juurde laimisorbetti ja hammustada tükikesi kuivatatud laimirõngast. Nauding missugune. Kusjuures siin sai iga erineva maitsemeelega toidunautija kokku panna sobiva hapukusega koosluse. Viis pluss magustoit. Huvitav, et juba teine õhtu superhea magustoit ... ja vaadake seda välimust ... lausa kutsub nautima. Aitäh Dorbati peakokale.
 

 

laupäev, 10. veebruar 2024

Imehea magustoit Antoniuses ... tahaks veel ja veel ...

     Draakoniaasta algust tähistasime Antoniuses. Või täpsemalt puudraakoni aasta ... hiinlastel on igale aastale kohe mitu märki ... mis korduvad iga 60 aasta tagant. Ehk 2026 on tulihobuse aasta ... seda ma tean. Kes rohkem tahab teada draakoniaasta võimalustest, siis soovitan soojalt Siret ja Janno Seedri raamatut "Edu võtmed draakoniaastal". On mida lugeda ... ja uurida ...

    

    Anoniuses ei harju ma kuidagi sellega, et tuleb minna keldrisse. No on kohe selline keldrirestoranide foobia. Kuid jah, eks tuleb neist ka aru saada ... pinda tuleb ratsionaalselt kasutada. Kui me kella kuue ajal sisenesime, siis oli mõnusalt vaikne ... vaid üks meeldivalt tasaselt rääkiv paarike oli meie lähedal, kuid õige pea täitus kelder rahvaga ja rääkimiseks tuli üksteise poole üle laua kummarduda. Kuid nüüd toidust. Antoniuse restoran oli sellel aastal esimene, kes pakkus meile peakoka tervitust. Kuid kuna see ei kuulunud komplekti, siis eriti seda ampsu ei kommenteeri. Eelroog oli kala ... lõhe-tuunikalamosaiik, kus lõhetükikesed olid vaheldumisi tuunikalatükikestega. Kala all oli kurgitükikestega kurgi-spinatinektar, mis andis toidule imeliselt hea värske maitse ja kala kõrval oli tükike kuivatatud kalanahka, üks kuvatatud tomatikoor ja näpuotsatäis jänesekapsast ning muid maitserohelise lehekesi. Veel oli taldrikul üks soe pall falafel´i ehk kikerherne-oa pudrupall, mis oli veeretatud seesami seemnete sees ... vist seesami seemned. Kala peale oli riputatud jämedat soola ja kusagil pidi olema veel nori lehekesi, kuid neid ma ei leidnud. Kala maitses nagu kala ... tuunikala pisut tasakaalustas lõhe intensiivset maitset, kuid mõlemad olid ikkagi kalatükid ja neid oli lisandite kohta palju. Üks kaladest tundus mulle pisut soolane ka. Jah. Maitsetel polnud väga vigagi, kuid ilmselgelt liiga palju kala ja vähe lisandeid. Neli. Ehk oleks siia juurde sobinud natuke mingit saiatoodet... mitte sisse, vaid kõrvale ... vot ei tea.

Pearoog õnneks oli väga hästi tasakaalus nii tekstuuri kui maitse poolest. Kanarullid, mida siin nimetati ballotine´ks, olid küll natuke tuimad, kuid hästi maitsestatud ja rullide all ja ümber olev amarettokaste, mida piiras šampinjonikreemi ring, andsid kanale nii mahlasust kui maitsekust. Kõige välimine valge ring oli riisipuru .. huvitav kuid sobiv. Kaste oli tõesti väga hea ja sobis koos šampinjonikreemiga. Kahel pool paiknevad kõrvitsa-kartulikreemi kuhilad, mille peal olid rediseviilud, andsid kastmele ja kanale mahedust juurde.  Soovitan võtta kana koos kastme ja kreemipalli´iga ... siis on see maitsete bukett eriti intensiivne. Ehk natuke häiris kana pehme ja pisut veniv nahk, kuid see, et kreemihunnikud olid külmad, ei häirinud üldse ... vähemalt mitte mind. Väga õnnestunud pearoog. Aitäh kokale. Sellist rooga oleks patt hinnata madalama hindega kui viis.

Magustoit oli imeline. Kokk oli osanud õuna-iirise filorulli sisse poetada täpselt õigel hulgal pihlakamarju, nii et võttes suutäie seda krõmpsu rulli koos selle all oleva vaniljekreemiga oli hästi kergelt tunda pihlaka mõrkjat maitset. Mmmm ... nii hea - nii hea. Ja kui sinna lisada kreemiloigu äärtes olevat külmkuivatatud mustsõstrapuru, siis oli sellel magusroal veel imeline hapukas maitse. Minu lemmikud maitsed ... hapukas-mõrkjas. Ja kõige rohkem meeldis just koka saavutatud tasakaal. Jänesekapsad toidu lisasid nii värvi kui hapukat maitset. Ilmselgelt kõige parem magustoit, mida me siiani selle aasta Maitsva Tartu menüü roogadest oleme söönud. Viis pluss.

Magustoit söödud jäime ootama ettekandjat, et küsida arvet. Kui siiani oli teenindus laabunud väga kiiresti, siis nüüd äkki tekkis tõrge ... meie teenindajat ei tulnud ega tulnud ... lõpuks tuli ja vabandas, et pidime ootama ja ... kadus taas. Arve saamiseks kulus ilmselgelt rohkem aega kui eelroa ja magustoidu vaheline aeg ehk eelroa laualt äraviimine, pearoa toomine, selle aeglane nautimine ja taldriku äraviimine. Kahju, Rikkus lõpus seda mõnusat olemist pisut ära. Teeninduse hinne kukkus kohe neljale ... tippi ma siiski jätsin, kuid see oli kokale, mitte teenindajale.

Nii .. komandik Maitsva Tartu menüü roogasid pakkuvaid toidukohti käidud. Homme lõuna ajal ootab Dorpat. Oi kuidas mulle meeldivad veebruarid Tartu linnas 😊


reede, 9. veebruar 2024

Pompei Merikurat oli kuratlikult hea ...

  Ka Pompeisse jõudsime pisut varem ja kuna oli reede õhtu, siis oli esimene kord, kui me pidime lauda saamist ootama. Peame endale tuhka pähe raputama ... pole ikka mõtet veerand tundi varem kohale minna. Jah. Nii me siis ootasimegi ukse juures laua vabanemist ... välja ei tahtnud ka minna, liiga külm. Kuid õnneks saime peatselt laua kätte, isegi viis minutit enne broneeringuaega. Natuke imelik tundus vaid asjaolu, et meile tuldi pakkuma, et ehk soovime midagi juua ... ukse juures seistes ... ma saan aru, et see oli heatahtlik pakkumine, kuid oleks ikka natuke veider ukse juures seistes hakata jooma. Oleks veel, et baarileti ääres, kuid seal olid samuti kõik kohad täis. 

Nii. Istusime lauda ja saime suhteliselt kiiresti eelroa nina ette. Selleks oli "Pooleli jäänud stracciatella" ehk stracciatella juustuga salat, kusjuures juust oli natuke toorjuustu moodi ... ehk oligi lõpetamata ... Lisanditeks olid salatis kalekapsad, mis olid natuke vintsked ja tuimad, austerserviku tükikesed, punane endiiv, mis peaks olema lehtsigur ja juures natuke õline, kuid väga maitsev pistaatsiaemulsioon ... vähemalt nad ise nimetasid seda emulsiooniks. Kõik kokku andis väga hea maitsega eelroa. Maitsekas, mahlane ja ehk kohati õige pisut õline ... oleks saia juurde tahtnud. Eelroa peal olid jänesekapsad, mis olid nii kaunistuseks kui maitseks. Väärt roog, sai hindeks viie miinuse. Ah jaa ... selles toidukohas oli laual koguni kahte sorti vett - tavalist ja mullivett suurte karahvini moodi pudelitega ja seda täitsa hinna sees. Üllatus-üllatus. 

Pearoaks oli merikurat, mida kelneri sõnul toodi Põhja-Jäämerest. Merikuradi tükikesed olid mässitud kataifi taignasse, mis oli koka poolt väga huvitav ja hea mõte ... kataifi kiud andsid kala pehmele lihale tekstuuri juurde ja ka maitse oli kokkusobiv. Merikuradi rullide all oli koorekaste, mis menüü kirjalduse järgi oli kõrvetatud ... kuid maitse oli väga hea ... ma ei saanud küll aru, et oleks kõrvetatud. Kelner ka ütles, et peaaegu kõrvetatud. Nojah, igal juhul oli see sobiv ... kuid ehk oli kastet pisut vähe. Kõrval oli korralik salatiports, kus grillitud radicchio juures oli viinamarjapoolikuid, mis sobisid sinna väga hästi ... andsid maitset ja tegid salati mahlaseks. Tekstuuri ja maitset andsid ka peale puistatud metspähklitükikesed. Mingeid ürte oli selles salatis veel, kuid ei tundnud neid ära. Ma pole eriline mereandide armastaja, kuid seda toitu nautisin täiega. Merikuradi tükikesed koos kataifiga ja lisatud salatiga olid imehead, täitsa viis pluss maitsega. Teine pearoog, mida ma täiega nautisin. Uurisin õhtul ka, mis on radicchio ja leidsin üllatusega, et ka see on sigur... itaalia sigur. Seega tundub, et selle toidukoha peakokale meeldib sigurit toitude juures kasutada. Võibolla sellepärast need toidud mulle meeldisidki, sest mulle meeldivad kergelt mõrkjad maitsed.

Ka magustoidus ei pidanud pettuma. Selleks oli semifreddo ehk vahustatud jäätise pall, mis oli üle valatud rohke sidrunikreemiga. Imehea kooslus ... magusapoolne jäätis hapuka värskelt mõjuva sidrunikreemiga. Peal oli veel beseetükikesi ja kõrval lehekesi, mis menüüs olid kirjas kui sidrunaloisia lehed, kuid kelner ütles nimeks sidrunverbaga ... minu küsimise peale väites, et need on üks ja sama asi, ning mainis et midagi olla ladina keeles. Hmm. Ma vaatasin hiljem järgi ja leidsin, et sidrunaloisia ladinakeelne nimetus on Aloysia triphylla ... aga sidrunverbaga on hoopis troopiline taim perekonnast Verbenaceae ehk segadus missugune. Kuid las olla, oli see mis oli, kuid maitsev see magustoit oli. Tekstuuri andsid magustoidule juurde kõrval olevad tuille küpsiselehekesed. Magustoidu söömisega oli natuke probleeme, sest lusikaga võttes kippus kõva jäätis "eest ära hüppama" ... siia oleks sobinud hästi söömiseks dessertkahvel ja -lusikas. Kuid toidu nautimist see ei seganud. Kindel viis.

Mis mind Pompeis pisut häiris, oli kelneri familiaarne "sina" vormis suhtlemine. Me olime seal koos abikaasa vanematega ja noorepoolne kelner poleks tohtinud neid minu arvates sinatada... kuid ehk olen ma liiga vanamoeline... kes teab. Kuid selle eest otsustasin teenindusele nelja panna. Muidu oli igati viks poiss, kuid jah ... selline on minu arvamus.

Nädalavahetuseks on broneeritud lauad Dorpatis ja Antoniuses. Ootan huviga. Mul on hea meel, et ka minu arvamusküsitlusele on tulnud juba päris palju vastuseid. Eriti meeldiv on, et märkuste ja tähelepanekute kasti on kirjutatud vahel ikka päris pikki arvustusi. Aitäh ! Kindlasti teen lõpus ka kokkuvõtte teie hinnatud Maitsva Tartu külastustest. Palun täitke ikka küsitlusvormi (link) ... ja ärge unustage, et kolm sajaeurost kinkekaarti loosin ma lõpus välja :)
                  



  


teisipäev, 6. veebruar 2024

Vint on hea toiduga veinibaar

 Kui õhtul koos keskmise pojaga toidukoha juurde jõudsime, siis esimene mõte oli ... oh õudust ... see on ju sama koht kus oli kord UmbRoht ja siis läbi aegade kõige kohutavamat Maitsva Tartu pearooga pakkunud Pepe´s. Mis meid küll nüüd ootab. Laud oli meil akna all, kus me abikaasaga olem varemgi istunud ja otse radiaatori resti peal ehk soe oli küll. Enne toidu saabumist jõudsime ringi vaadata ja nägime, et see on ikka tõsine veinibaar. Enamusel olid laual vaid veinipokaalid ja loomulikult oli melu veinijoojate hulgas korralik. Selleks et rääkida tuli ikka üle laua jutukaaslase poole kummarduda ning pingsalt kuulata. Õnneks olid lauad üksteisest piisavalt kaugel, et teistest laudadest tulev jutukõmin oli eristamatu. Samas oli teenindus väga hea, vähemalt meid teenindanud kelner oli tasemel. Teine kelner, kes laudu teenindas eksis vähemalt korra räigelt kelnerieetika vastu kui ta üle saali baarileti taha midagi hõikas. Nagu seda müra oleks veel vähe olnud ... kuid see selleks. Keskkond ja teenindus kokku neli ehk 3+5/2=4 ,,, puhas matemaatika.

Eelroog oli Pähkla vikerforell, mida oli taldrikul päris suur kuhi ... selline maitsestatud forellifilee ... mille maitsestus oli pehme ja tasakaalukas. Selle kuhja kihtide vahel ja peal oli väike törtsuke misojogurtit, mida oli ilmselgelt vähe selle kalakuhja kohta ja kuhja peal oli mitu viilakat mandariini ja portsuke kalamarja ... täpsemalt forellimarja, mis andsid roale kalamaitset. Mis nüüd öelda selle roa kui terviku kohta. Kala oli hea, kuid kui poleks lauale toodud itaaliapärast oliivisaia focaccia´t, siis oleks päris raske olnud sellist kuhja ära süüa ... ehk oleks saia isegi pisut rohkem võinud olla. Mandariinid oli huvitav ja õnnestunud leid kala juurde ... sobis ... nagu juba ütlesin oli majoneesi vähe. Seega toit oli hea, kuid liiga palju forellifileed ja liiga vähe lisandeid. Hindeks neli... väikse miinusega. 

Pearoaks oli kokk ette valmistanud pardi rinnaliha ... väga riskantne valik ... mille lisanditeks olid ahjubataadikreem, kale kapsas, röstpeet ja pruunivõi-salveikaste. Rinnaliha oli enne küpsetamist pintseldatud üle Tiina Taurite "Sõstar ja suits" glasuuriga, et nahk oleks mõnusalt krõbe. Kusjuures minul oligi, kuid poeg kurtis, et tal polnud ... ei tea kas oli maitse küsimus või juhtusidki erinevad krõbedusastmed. Maitsetest ... part oli mõnusalt pehme ja mahlane ... risk oli end õigustanud. Kui pardiliha võtta koos bataadikreemi ja kastmega, sain kokku imehea maitseelamuse. Selgus, et kokk oli bataadikastme sisse pannud õige pisut tšillit ... mis ei teinud toitu küll liiga vürtsiseks, kuid andis kreemile imehea maitse mis pärast suutäie allaneelamist pikalt süljenäärmeid erutas. Täiesti kümnesse lisand ja väga täpselt doseeritud. Ka röstpeet oli imehea koos bataadikreemi ja pardiga sobis ideaalselt. Selle roa jätan meelde kui parima pearoa kandidaadi. Hinne loomulikult viis pluss. No ja vaadake seda fotot ... kas pole isegi vaadates isuäratav...

Magustoiduks oli šokolaaditart ehk selline muretaignast madal korvike, kuhu sisse oli pandud põhja kirsigeel ja mureleid. Korvike oli pealt kaetud šokolaaditortsudega. Noh selline klassikaline tart. Natuke liiga palju šokolaadi ja minu arvates oleks võinud kirsigeel olla hapukam ehk tehtud siis hapudest kirssidest. Kuid ega magusroal viga olnud ... jättis hea maitse suhu. Koostisosad olid hästi kokku klapitatud ... oli tekstuuri ja maitset ... kui erilist elamust ei saanud. Hindeks korralik neli.

Lõpuks küsisin ka meid teenindanud kelnerilt, et kas sellel kohal eelmisega (Pepe´siga) mingit seost ka on ja sain teada, et vaid üks omanikest on pisut seotud, kuid kogu personal, sealhulgas kokad, on uued. Seda oli tunda ka. Kui ma õigesti aru sain, oli meid teenindaja ise ka üks omanikest. Ise tehtud, hästi tehtud. Mul on hea meel, et lõpuks on ruumid leidnud hea toidupakkuja ... ja kellele meeldib, siis ka veinivaliku. 

Nüüd tuleb väike vaheaeg, sest homme on abikaasa trennis ja ülehomme mina Viljandis loengumaratonil (kümme akadeemilist tundi) ja reedel veel praktikumid otsa. Seega järgmisena külastame reede õhtul Pompeid ... kelle kohta olen kuulnud sellel aastal häid kommentaare ... eks näis. 

 

esmaspäev, 5. veebruar 2024

Sparglil pole aastad vennad

 Spargel on mitmel aastal üllatanud eriliste menüüdega ... eelmine aasta olid väga head toidud 2021 Spargel isegi sai parima toidukoha hinnangu, kuid sellel aastal oli ehk "mittevenna-aaasta" ... kuid õigest ikka järjepanu. Täna õhtul pidime broneeringut muutma, sest poole üheksa asemel tahtsime juba kell seitse õhtul einestama minna. Helistasin ja vastu võtnud daam oli väga lahkelt nõus aega muutma. ta isegi soovitas, et ehk paneme 19.15-ks, sest kell 19.00 tuleb mitu laudkonda. No selge, panime siis 19.15 aja ja olime seekord suhteliselt täpselt kohal 19.12 astusime uksest sisse. Ühes ruumis oli suur sünnipäevalaud, kuid teised olid mõnusalt tühjad ... nii saime rahus vaikse muusika saatel nautida roogade maitseid ja head teenindust.

Eelroog oli ettekandja sõnul berlineri sai, mille peale oli laotud rida krevette, lisanditeks oli munakollane, tuunikalamajonees ja mõned kalamarjaterad ning kõrval pisut tilliõli. Lõikasin kenasti ribakese sellest kattega saiast ja panin suhu. Esimene reaktsioon oli .. kuiv ... saia oli päris paks viil ja see oli vist röstitud ... peal olevad krevetid ja majonees küll sobisid saiaga, kuid proportsioonid olid paigast ära. Kui eile oli natuke sarnane eelroog, kus oli 1/3 saia ja 2/3 katet, siis siin oli vastupidi 2/3 saia ja 1/3 katet ning see 2/3 oli veel palju kuivem kui eilne "baranka". Ehk oleks saanud seda saia immutada natuke millegi mahlasega ... kuid kõige olulisem oleks siiski proportsiooni muutmine ... õhuke sai ja rohkem katet. Veel oleks tahtnud midagi särtsakat sellele saiale ... sidrunit ehk ... või ... no ei tea. Hindeks koolipoisi kolm. Kõhtu täitis, kuid elamust polnud mingit. 

Pearoog oli talleliha, mis oli valmistatud šašlõki meetodil ehk immutatud ja siis grillitud. Lisanditeks küüslaugu-punaveinikaste, kurgi-küüslaugumajonees, röstitud artišokk, kergelt pruunistatud tomat ja spinat ning pärl- ja marineeritud punased sibulad. Liha oli imehea mahlane, maitsekas ja piisavalt pehme. Kaste sobis koos lihaga ja muudki lisandid sobisid ... kuid ... kõik olid sellised tugevamaitselised ... eriti "karjusid" pärlsibulad oma äädikusega. Midagi jäi puudu ... nimelt selline tasakaalustav pehme maitsega lisand. Arutasime tükk aega, mis see võiks olla, kui abikaasa äkitselt sähvatas ... pastinaagipüree. Oi-oi ... kui siia oleks lisanud paar-kolm supilusikatäit pastinaagipüreed, oleks toit olnud imeline. Kuid nüüd sai see toit hindeks vaid nelja. Liiga šašlõkilik nii liha kui lisandite poolest. Võibolla oligi see koka taotlus ... kuid meie maitsemeel ütles, et oleks vaja tasakaalustavat lisandit.

Magustoiduks oli eriti aprikoosine kreembrülee. Ja toit, mis meile toodi eóli tõesti traditsioonilise kreembrülee välimusega, tekstuuriga ja ... paraku ka maitsega. Kui lootsime midagi erilist, nagu nimi ütles ... siis seda ehk õige natuke oli. Selle natukese moodustasid kreembrülee peal olevad kauaks aprikoosilikööri sisse jäänud aprikoosiribad. Aga kahjuks olid need ribad liiga magusad ... nagu kreembrüleegi ... ja ei andnud piisvalt maitsekontrasti välja. Ehk oleks siia peale sobinud natuke melissilehti ja veel midagi hapukat ... või oleks võinud kreembrülee sisse rohkem apelsini hapukat maitset lisada ... ettekandja ütles, et lisatud on natuke apelsinilikööri. Jah. Hea kreembrülee, kuid hindeks ongi neli ... hea. 


Vot nii, Spargli toidu kvaliteet on nagu ameerika mäed ... käib üles ja alla. 

Homme ootab meid Vint, kuhu ma lähen keskmise pojaga, sest abikaasa on oma  seltskonnaga taas Sparglis laulustuudio asju arutamas. Vint on minu jaoks ja kampaanias täiesti uus koht. Ootan huviga ...


Ikka tuletan meelde, et saate hinnata oma Maitsva Tartu külastatud toidukohtade elamusi ...

SIIN

pühapäev, 4. veebruar 2024

Tänavaköögiga Kolme Tilli toit oli suurepärane

Kolme Tilli sisenedes nägime ukse kohal kohe silti tänavaköök ... hmm ... kui võtta müügistrateegia poolt, siis kvaliteet võrdub kogemused jagatud ootused ehk kohe uksel võeti ootused alla. Kuid selgus, et ka tänavaköök võib olla väga hea toidu pakkuja. Tõsi, melu selles toidukohas oli tõesti nagu tänaval. Väga raske oli omavahel suhelda, rääkimata toidu nautilisele keskendumisest. Oleks vaja kõrvatroppe, et sealset müra taluda. Eks lauad olid täis ka ... kuid ikkagi ... see segas nautimist. Teenindus oli samas hea ja kiire ... kuid kui võtta keskkond ja teenindus kokku, siis paneks ikka nelja. 

Eelroog nägi väga isuäratav välja - all oli suitsutatud kohupiim, selle peal bagel ehk selline baranka moodi jahutoode ja selle peal suitsutatud angersäga kastetud üle kalamansi-tomatijogurtiga. Maitset andsid veel kimsimajonees ja rohkelt maitserohelist. Ah jaa, forellimarja terakased olid ka selle kuhja tipus. Maitses nagu üks eelroog maitsema peab ... parajalt vürtsikas, bagel andis tekstuuri ja eelroaga lõpetades tundsin, et tahaks veel midagi head süüa. Isu oli tublisti tõusnud. Kõige olulisem oli, et kõik kasutatud komponendid olid nii oskuslikult kokku sobitatud, et neid koos suhu pannes maitsemeeled hõiskasid. Soovitangi seda rooga süüa tervikuna, mitte erinevaid komponente eraldi ...just siis avaldub eelroa võlu. Suitsutatud kohupiima ma proovisin eraldi ka ... lihtsalt huvi pärast, kuidas maitseb. Polnud viga, kuid koos teiste komponentidega oli see palju parem. Hindeks viis, oli näha, et kokk oli komponentide kokkusobitamisega vaeva näinud ja see vaev tasus end. 

Põhiroog oli Hispaania lõunarannikult pärit iberico seakarree. Väidetavalt toidetakse neid sigu tõrudega, oleme seda sealiha ennegi söönud, kuid tõrude maitset pole veel tundnud. Liha oli mõnusalt pehme, kuid pisut tuim ... nagu sea tailiha ikka on. Õnneks olid liha peal majoneesitörtsud ja kõrval lisanditeks kitsejuustu-pesoto hirsotto, kõrvitsakreem ja vadakukaste, millele oli tilgutatud tšilliõli. Võttes lihaampsu koos lisanditega oli toit piisavalt mahlane ja maitsekas. Olen söönud risottot ja orsottot, kuid hirsottot sõin esimene kord ja pean ütlema, et koos vadakukastme ja lihaga maitses see komponent väga hästi. Kõrvitsakreem andis samuti hirsottole maitsekust juurde. Seega sai ka sellele roale panna hindeks viie ... ehk õige väikese miinusega. Väljanägemise eest tuleks paar plusspunkti juurdegi panna. Kahju, et minu telefoniga jäädvustatud fotod pole nii kvaliteetsed kui Silver Gutmann´i fotod Maitsva Tartu roogadest. Neid saate näha Maitsva Tartu kodulehel ja Turuhoones avatud näitusel.

Magustoidu osas oli kokk teinud muutusi ... kui algselt oli kaks connoli ehk täidetud rulli mascarpone-ricotta kreemiga ja pistaatsi, mustika ning soolakaramelli kastmega, siis nüüd oli ühe rulli täidiseks Vana-Tallinnaga maitsestatud kreem ja katteks kirevili ehk passioni vilja sisu ning teisel oli juustukreem maitsestatud calamansiga, mida kutsutakse ka Filipiinide laimiks. Kuid see vili pole nii hapu kui laim. Need muudatused olid väga hästi õnnestunud. Mõlemad rullid olid väga erilised, maitsekad ja koos lisanditega andsid tõsise maitseelamuse. Pistaatsiakreem oli kergelt soolane ... või andis soolasust sinna lisatud soolakaramell ... ei tea, igal juhul andis see lisand väga erilise ja meeldiva maitse cannoli´le. Kõrval oli mustikaid ja vaarikaid, mis lisasid pisut hapukust. Super. Viieline magustoit. Kahjuks ei õnnestunud ka see foto kuigi hästi ... tegelikult oli väljanägemine palju isuäratavam.

Esimene viieliste toitudega koht siis selle aasta Maitsva Tartu kampaanias. Kahju, et ümbritsev kära keskkonna hindest natuke alla võttis. Seda kohta soovitan kindlasti külastada ... saate väga erilise maitseelamuse. Homme ootab meid Spargel ... eks näis, mis nemad pakuvad ...
 
 

laupäev, 3. veebruar 2024

Mull ei jätnud tunnet, et tahaks sinna tagasi.

 Ka Mull´i jõudsime kümme minutit enne broneeringuaega ja isegi enne koha avamist, kuid meid lubati lahkesti sisse ning saime endale laua ... telekalaua ... sest meie laual oli päris suure ekraaniga televiisor. Kuid meil läks veel hästi, natuke hiljem tulnud paigutati diivanilauda, kus toit oli põlvedest madalamal. Lisaks olid lauad nii üksteise kõrval, et laudade vahel liikuda oli päris keeruline. Mulle selline küünarnukitunne ei istu. Ja üldse ... minu, konservatiivse mehe, jaoks oli see kogu interjöör pisut liiast ... kõike oli kuidagi liiga palju ja lisaks oli see palju minu jaoks kohatu. Kuid eks maitsed olegi erinevad ... kindlasti on inimesi, kellele sellised kohad meeldivad. Teenindus oli algeline. Kelner oli pigem toidu lauale tooja. mingit lisaväärtust ta teenindusele ei andnud. Kui lõpus tahtsin tippi jätta, siis polnud seda kuhugi panna. Arvet ei toodud ... et sinna kaante vahele poetada, mingit karbikest ka laual polnud ... ei jäta ju raha lihtsalt lahtiselt lauale. Nii nad tipist ilma jäidki.

Eelroog saabus minuti pealt avamisega koos ... kell 18.00 oli roog laual. Selleks oli soe Brie juustu korvike, mille peal ja kõrval oli rohkelt aedvilju ning maitserohelist - nii marineeritud kui värsket ja portsu kroonisid õhukesed maitsvad kartulikrõpsud. Ka juust oli soojalt väga maitsev ning koos krõpsude ja aedviljadega oli toit söödav. Midagi jäi siiski puudu ... maitseelamus ... sõime eelroa ära ja ei jäänud elamust. Ehk oleks võinud lisada mingit erilist maitsekat õli ... ehk  ... ei tea. Panime hindeks nelja.

Pearoog saabus kiiresti. Ehk liiga kiiresti et uskude selle äsja valmimist. Jajah. Toit oli soe, kuid mitte kuum. Ma arvan, et see oli eelvalmistatud. Pearoaks oli sea sisefilee, mis oli väga hästi valmistatud ... selline pehme ja maitsekas. Sea sisefilee pole kokale just kergete killast, kuid siin oli kokk lihaga hästi hakkama saanud. Piprakaste selle juures oli suhteliselt tavaline. Juurselleri ja rohelise herne püree oli hea ja sobis liha ja piprakatmega. Viimaseks komponendiks toidu juures oli marineeritud sibul ja peet ... aga need osutusid nii äädikasteks, et ei sobinud ei koos lihaga, ei koos püreega ega ammugi mitte eraldi. Nii need sibulad ja peedilehed minust sinna taldrikuservale jäidki. Oli raske panna hinnet sellisele toidule, kus üks osa oli väga hea, üks osa tavaline ja üks osa söömatu. Nii ma paningi koolipoisi kolme. Lihale mõeldes ülekohtune, kuid sibulale oli hinne liiga kõrge. 

Magustoidu nimetus oli intrigeeriv - paprika-toorjuustu kook. Ma täitsa ootasin, mis maitsega tuleb paprikakook ... ja ta tuli. Selline korralik kuubik pehmet toorjuustukooki, mille peal ja kõrval olid vaarikad ja füüsalid. Kõik see oli üle pulbertatud tuhksuhkruga. Ootusärevalt võtsin dessertkahvliga kuubikust tükikese ja panin suhu ... maigutasin ja võtsin uue tükikese ... natuke suurema .. ja panin taas suhu... no ei midagi ... ei mingit erilist maitset ega minu arust polnud üldse maitset. Kui võtsin koogitüki pooliku füüsali või vaarikaga, siis oli see suutöis hea ... kuid mitte koogi, vaid lisandi hea maitse pärast. Minu jaoks jäi see kook koogituks ehk oli kah kook. Panin kolme. 

No vot. Sellised kogemused. Tagasi sõites tõdesime, et algus pole just kõige meeldivate elamuste rohkem ... esimesest kolmest mitte ühtegi väga head toidukohta, kus kõik oleks ideaalne. Kuid 21 on veel ees, küll jõuab. Homme läheme neljakesi Kolme Tilli õhtusöögile. 


Tuletan meelde ... Esitan väljakutse kõigile oma sõpradele ja tuttavatele ning teistele blogi lugejatele ja muidu toredatele toidunautijatele ... külastada võimalikult palju "Maitsva Tartu" kampaania toidukohti ja hinnata toitude maitseelamusi!  Tegin hindamiseks alternatiivse hääletusvormi, mille täitmiseks peab vastaja autoriseerima end Googliga ning lisama oma külastamise kuupäeva ja alguskellaaja. 

 

reede, 2. veebruar 2024

Pierre kokk otsis magusast lohutust?!

Pierre´s saime istuda taas selles mõnusas tagaruumis, kus domineerisid punased värvid. Kohe ei tea, miks loetakse punast intiimseks värviks ... munased huuled, punased seelikud, punased laternad ... kuid kuidagi on selline eriline keskkond seal tagasaalis. Teenindajad samuti hiilgasid oma kiiruse ja professionaalsusega. Kusjuures vaatamata sellele, et mõlemad saalid olid rahvast täis, oli teenindus kiire. Toitude vahele jäi vaid pisut mõtisklusaega eelmise käigu arutamiseks. 

Eelroog oli veloute supp muskaatkõrvitsa püreega, kuhu oli peale pandud törtsuke foie gras´i ja mis oli üle puistatud röstitud seemnetega ja kergelt kastetud rohelise õliga. Tipus kroonis porgandikõps. Kui nüüd hakata võõrkeelsetes sõnades näpuga järge ajama, siis veloute  supi nimi tuleb samanimelisest kastmest, mida supipõhja pannakse ... lisaks on selles supis maitsestatud püree, mis seekord oli muskaatkõrvitsast ja mulle tundus, et supis oli ka törtsuke koort. Foie gras oli mulle juba tuttav nimetus, selle all tuntakse hanemaksapüreed või pasteeti ... nagu kellelegi meeldib öelda. Siinkohal saan aru võõrkeelse nimetuse kasutamisest, sest paljud inimesed tunnevad juba sõna pasteet kuuldes vastikust. Antud juhul varjas võõrsõna aga väga meeldivat ja maitsvat ja mis kõige olulisem püreesupiga imehästi sobivat ainet. Kohe esimese suutäiega tundsin, et see viis keele alla... nii imehea maitsestus. Just parajalt mahe, kuid samas olid vürtsid tunda. Kui ma siis veel sooja krõbedat ciabatta´t juurde võtsin, siis oli nauding imeline. Eelaimus, et taas üks tavaline püreesupp, sai tugeva tagasilöögi ... pole ikka mõtet ennatlikke järeldusi teha. Abikaasale ka meeldis, ta oleks kohe teise eelroagi veel söönud ... Hindeks viis pluss.

Põhiroog oli suitsune lõhe lehterkukeseenesousti lombis, kuhu oli lisatud kõrvale kartuli-peekonitambi silindrike, pehmete kirsstomatite kobar ning siia-sinna lehtkapsa krõpse. Taldriku ühes servas oli aga arooniamoosi törts koos moosiste marjade oksaga. Ah jaa ... kala kõrval oli ka sidruniviil ... ilma pigistamisnäpitsateta ehk seda tuli sõrmede vahel kalale peale pigistada. Väljanägemisel polnud viga, tekitas isu küll, kui peale vaadata. Esimene amps oli kala koos kartulitambiga, mille kastmesse kastsin ... tundus hea, kuid soolane. Võtsin väikse tükikese kala, kastet ja kartulit eraldi ning leidsin põhjuse ... kartulitamp koos peekoniga olid soolased. Järgmise ampsuga võtsin kala koos kastmega ja see oli väga hea. Siis lisasin järgmise suutäiega eelmisele koostisele lehtkapsa krõmpsu, mida nimetatakse vahepeal ka kale kapsaks, ning suutäis oli veelgi parem. Ka kirsstomatid sobisid kalaga söömiseks. Kuid lõpuks jäid järele kartulitamp peekoniga ja arooniamoos. Minu üllatuseks sobisid need omavahel kokku ... moos võttis soolast maitset vähemaks. Ei usu, et kokk oli niimoodi planeerinud, kuid eks igaüks saab selle pearoa taldrikult endale ise sobivad komponendid kokku sobitada. Hindeks panime aga nelja, sest esiteks polnud see toit väga eriline ja teiseks kartulitamp peekoniga oli soolane.  Aga see oli tubli neli.

Magustoidu kirjeldust lugedes ja fotot vaadates tundus see roog olevat päris magus - šokolaad šokolaadiga ... šokolaadisuflee "Porter", mis koosnes Valrhona tumedast šokolaadist ja pähklitest ning sufleekuubiku kõrval olid šokolaadibiskviidi tükikesed. Võtsin väikse suutäie sufleed ja ... võeh ... nii rammus ja magus. Sain aru, et seda rooga tuleb süüa imepisikeste tükikestena ja jätta vahele piisavalt aega tükikese suus sulamiseks ja magusa maitse taandumiseks. Šokolaadibiskviidid ehk andsid pisut tekstuuri juurde, kuid liiga magusat maitset need ei tasakaalustanud. Mina oleks siia lisanud suure portsu hapukirsi moosi või mingit muud magusat tasakaalustavat lisandit. Eha šokolaadisuflee maitse halb olnud, kaugel sellest, väga maitsekas ja huvitav. Magusa armastajad kindlasti kiljuvad rõõmust, kuid mina vana haputarmastav vanatoi panin sellele magusroale hindeks kolme. Ise veel mõtlesin, et huvitav kas kokk on milleski kibestunud, et ta nii magusat rooga serveerib ... lohutuseks!? Kes teab.

Sellised elamused Pierre´st. Muide, see toidukoht on üks väheseid, kus kannuvesi on tasuline ... 2.50 ... Homme ootab meid Mull ... sellest toidukohast kirjutas mulle kunagi kursavend, et tasub käia ... nüüd saame siis lõpuks sealse koka võimeid proovida. Kuid sellest juba homme.
   
 Tuletan meelde ... Esitan väljakutse kõigile oma sõpradele ja tuttavatele ning teistele blogi lugejatele ja muidu toredatele toidunautijatele ... külastada võimalikult palju "Maitsva Tartu" kampaania toidukohti ja hinnata toitude maitseelamusi!  Tegin hindamiseks alternatiivse hääletusvormi, mille täitmiseks peab vastaja autoriseerima end Googliga ning lisama oma külastamise kuupäeva ja alguskellaaja. 
 

neljapäev, 1. veebruar 2024

Avaakord - Kampus

        Täna tegime "Maitsva Tartu" kampaania avaakordi Kampuses ... just selline valik meie fortuunal Siim Rihardil oli. Mis tooni see akord oli ... seda tahaks nüüd meenutuseks kirja panna. Kohe pärast toidukoha külastamist ... esimese emotsiooniga.

        Mäletades eelmisi kordi oli meie ettekujutus Kampusest kui lärmakast kiirtoidukohast, kus toidu nautimine on tõsiselt häiritud. Kuid seekord juhatati meid teisele korrusele, kus oli hoopis teine muusika, hoopis teine interjöör ja mis seal salata ... täitsa mõnus olemine. Kusjuures muusika oli selline parajalt vaikne, ei pidanud üksteisele rääkides karjuma. Teenindus oli kiire ja meeldiv. Nagu oleks hoopis teises Kampuses. Edaspidi sinna lauda broneerides palun alati panna teisele korrusele ... oleks ma teadnud seda varem, oleks ka eelmistel aastatel seda teinud. Seega interjöör ja teenindus said täna hindeks viie.

       Kusjuures olen üha rohkem hakanud keskenduma söömisel toidule ... selle lõhnale, maitsele ja välimusele. On ju välimus see, mis esimesena meeli köidab. Sellele järgneb lõhn ja alles siis maitse. Keskendudes toidule on toidu nautimine hoopis midagi muud kui söögi ajal muid tegevusi tehes. Tuletasime Kampuses lauas istudes abikaasaga meelde head näidet ühest õhtusöögist, kus lisaks söömisele toimus mõrvamüsteeriumi mäng. Järgmisel päeval koju sõites arutasime kuidas õhtusöök maitses ja ... mitte mingeid elamusi toidu osas ... mäletasime, et sõime midagi ... kuid kuidas see maitses ... ei mäletanud.  ....................Söögikohtades, kus on suured klaasaknad otse tänava poole, nagu Kampuse alakorrusel, on päris raske keskenduda toidule. Mulle tundub, et need toidukohad ei rõhu mitte toidule, vaid sotsiaalsusele. Akende taga liikuvad inimesed tekitavad seltskonnas oleku tunnet, eriti kui mõni tuttav möödub. Teine toidule keskendumise takistus on kärarikkus ... kui toidukohas on palju kära, siis on samuti keeruline toitu nautida. Kära on minu jaoks nii jutuvada kui ka tümpsuv muusika ... nagu oli ka täna Kampuse esimesel korrusel. 

        Nüüd siis toitude juurde. Alustaks sellega, et laual oleva menüü ja Maitsva Tartu kodulehel oleva menüü toitude kirjeldused polnud päris kattuvad. Põhiline oli sama, kuid oli ka erisusi. Kuid see selleks nimetustel on kõige väiksem tähtsus toidu nautimisel. Niisiis - eelroog laual oleva menüü põhjal oli angerjas, riisikook, wasabimajo, bonito, amarant. Wasabit teab iga sushisõber, amarant on teisisõnu rebashein, kuid bonito´le ma õiget vastet ei teagi.  Väga huvitava kooslusega, tekstuuriga ja maitsega toit. Riisipõhji oli ehk kohati natuke tuimavõitu, kuid samas peal olevad maitsekad komponendid andsid piisavalt mahlakust, et toit suus meeldivalt pehmeks muuta. Maitse ... väga hea. Wasabi andis riisile ja angerjale just selle õige meki ja muud maitseained - ainult täiendasid meeldivalt maitsebuketti. Natuke meenutas see toit sushit, kuid õige pisut ja kui, siis väga head sushit. Hindeks saab eelroog tubli viie. Seda rooga sööks veelgi ... 

            Põhiroaks pakkus kokk meile gyoza´sid ehk jaapani laadseid pelmeene. Need pelmeenid olid sellise pealt avatud olekuga ... nagu väiksed kausikesed ... mis olid täidetud kreveti-lõhe täidisega ja ümber oli kookospiima kaste koos forellimarja terakeste ning seesamiseemnetega. Peale oli puistatud õige pisut norikrõpse ... ja pelmeenide kõrval oli veel mingit kapsalaadset rohelist. Vot selline kooslus. Kohe esimese suutäiega selgus, et tekstuur oli sellel roal paigast ära ... ühtlane puderjas mass ... ehk oleks pidanud norikrõpse rohkem panema või midagi veel, mis tekstuuri oleks juurde andnud. Pelmeenide maitse oli hea, komponendid sobisid ja vürtsikust ning maitsekust oli piisavalt. Kui aga võtta pelmeene koos kookospiima kastmega, siis domineeris viimane nii oluliselt, et pelmeeni hea maitse kippus varju jääma. Kapsasarnased lehed sobisid samas kastmega küll. Nii ma siis nautisingi pelmeene eraldi ja kastet kapsaga eraldi. Maiuspalaks jätsin pelmeeni ning õhtu oli päästetud. Suhu jäi mõnus maitse. Kusjuures oli eriti vürtsika toidu himulistele kõrval ka tšilliõli pudelike. Ma panin ühele pelmeenile tilgakese, kuid leidsin kohe, et pelmeen oli ilma selletagi hea ja maitsekas ning seega loobusin tšilliõli lisamisest. Kokkuvõttes ... neli. Pelmeenid ise oleks viie saanud ... kui seal oleks olnud tekstuuri lisavaid lisandeid, kuid koos kookospiimakastmega ... jah, neli.

        Magustoiduks serveeriti meile kahest komponendist koosnevat rooga. Parempoolne oli passionivilja kesta sisse pandud passionijäätis koos peale pigistatud passionivilja sisuga. Mmm kui mõnus hapu. Kusjuures passion oli menüüs kirjas eestikeelse nimetusega kirevili ... väga tubli .. mulle natuke võõras, kuid ilus eestikeelne nimetus. Nii, see oli üks komponent. Teiseks oli aga šokolaadikrõpsude karpi pandud kookoshelveste ja šokolaadipuruga kaetud suhteliselt imala maitsega kreem. Kokk oli selle nimetanud Bounty´ks Kampuse moodi. Kui ausalt, siis Bounty šokolaadis on rohkem tekstuuri kui sellel ollusel. Jah, krõmps ümbris oli hea mõte, kuid kui selle katki sai ja koos sisuga suhu jõudis, siis domineeris sisu. Iseenesest oli magustoidu mõte hea - üks tugev hapu ja teine tugev magus, kuid koos süüa oli neid päris keeruline. Ja ega kookusemaisega kreem ning passioni ... oi vabandust ... kireviljajäätis eriti üksteist maitseliselt ei täiendanud. Igal juhul jätsin ka siin lõpupalaks korraliku ampsu kireviljajäätist, mis maitses imehästi. Jah. Ka magusroa hindeks paneks nelja. On arenguruumi.

            No mis võiks küll see avaakord olla? Tugev ja eriline, kuid pisut harjutamist vajav suur terts ... nagu seltsimees emalendur ütles. Igal juhul võis õhtuga igati rahule jääda. Toidud olid erilised ja nauditavad. Homme ootab meid Pirre.

Tuletan meelde ... Esitan väljakutse kõigile oma sõpradele ja tuttavatele ning teistele blogi lugejatele ja muidu toredatele toidunautijatele ... külastada võimalikult palju "Maitsva Tartu" kampaania toidukohti ja hinnata toitude maitseelamusi!  Tegin hindamiseks alternatiivse hääletusvormi, mille täitmiseks peab vastaja autoriseerima end Googliga ning lisama oma külastamise kuupäeva ja alguskellaaja. 
  

laupäev, 27. jaanuar 2024

Esimesed broneerimise õppetunnid.

     Nagu igal aastal oli ka see kord pusimist toidukohtade broneerimisega. Hakkasin sellega tegelema reedel ehk kuus päeva enne Maitsva Tartu kampaania algust. Kampus ja Kolm Tilli läksid libedalt, seal olid broneerimisprogrammid ja kõpsti tuli meil postkasti, et broneerimine õnnestus. Mull´il ja Vint´il oli Maitsva Tartu kodulehel antud broneerimiseks vaid telefoninumber. Kõigepealt proovisin helistada ... kuid kuna telefonile ei vastatud, saatsin sõnumid. Mull andis umbes poole tunni pärast teada, et kell 17 neile ei sobi, sest nad avavad kell 18. Olgu, broneerisin tund aega hilisemaks. Vint´ilt tuli aga vastus alles kahe tunni pärast ja sedagi infoga, et järgmine reede saavad nad pakkuda vaba lauda alles 22.00, mis jääb meile ilmselgelt hiliseks. Kuna vastusega läks kaua proovisin veelkord helistada, kuid taas ei vastanud keegi. Saatsin siis uue sõnumi, et kas teisipäeval kell 20.00 sobib ja .... pooleteise tunni pärast saabuski positiivne vastus, et sobib. Minu soovitus toidukohtadele, et kui panete infoks ja broneerimiseks kirja vaid telefoninumbri, nagu neil kahel kohal Maitsva Tartu lehel oli, siis palun vastake telefonile. Kõik pole nii jonnakad nagu mina, et helistavad mitu korda või saadavad sõnumi ... paljud loobuvad ja valivad teise koha.

    Kuna aga reede vabanes, siis valisin loosimise tulemuste järjekorras järgmise toidukoha ja selleks oli Pierre. Seal oli Maitsva Tartu kodulehel kenasti link, mis viitas ... broneerimiseks vajuta siia. Vajutasin. Kuid vastuseks oli selline must tulemus. Nojah. Võtsin siis kontaktidest meiliaadressi ja kirjutasin broneeringu meilile ... loomulikult viitasin ka lingi probleemile. Laupäeval kell 11 tuli vastus, et broneerimine õnnestus ja nad tänasid lingi vea viite eest. Kella 12-ks, kui seda postitust kirjutasin, oli viga juba parandatud. Tubli kiire tegutsemine.

    Järgmine nädal jätkan broneerimisega ülejärgmiseks nädalaks ehk veebruari teiseks nädalaks. Kuna toidukohti on 24 ja päevi veebruaris 29, siis peaks praktiliselt iga päev ühes toidukohas käima. Arvestades, et ma iga õhtu pole Tartus, siis tuleb kõiki võimalusi kasutada. Kaks korda päevas, nagu me eelnevatel aastatel vahel tegime, me enam käia ei tahaks. Õhtul on veel liiga värsked elamused lõunasest toidukohast ja see segab maitsmismeeli ja mõtlemist objektiivselt tegutsemast. Seega sellel aastal loobusime kaks korda päevas käimast.

Täiendan broneerimise postitust veebruari teisel, Tartu Rahu, päeval. Täna sain kenasti broneeritud Antoniuse, Dorpati ja Pompei õhtusöögid järgmiseks nädalaks. Kõigil neil oli mugav broneerimissüsteem, kus sai valida nii menüü ... Maitsev Tartu ... kui ka kuupäeva ja kellaaja. Kinnitus tuli kenasti koheselt meilile ja asi ants. Spargliga oli vaja kirjutada meil ja oli ka väike arusaamatus. Kirjutasin, et soovime kella 20:30-ks kahele lauda broneerida ja vastus tuli, et laud on broneeritud 18:30-ks. Kirjutasin siis uuesti, et soovisin hilisemaks ja ... sain vastuse, et broneerija ajas segi 8 ja 18 ning saimegi laua soovitud poole üheksaseks ajaks. Ikka juhtub.

    Ei väsi kordamast, et:  Esitan väljakutse kõigile oma sõpradele ja tuttavatele ning teistele blogi lugejatele ja muidu toredatele toidunautijatele ... külastada võimalikult palju "Maitsva Tartu" kampaania toidukohti ja hinnata toitude maitseelamusi!  Tegin hindamiseks alternatiivse hääletusvormi, mille täitmiseks peab vastaja autoriseerima end Googliga ning lisama oma hinnatud toidukoha külastamise kuupäeva ja alguskellaaja. 
      

teisipäev, 23. jaanuar 2024

Maitsev Tartu 2024 - pisut eriline, kuid traditsiooniline.

Foto "Tartu maised" kodulehelt
     Selle aasta Maitsva Tartu kampaania on eriline, sest on ju Tartu Euroopa kultuuripealinn ja usun, et Tartu toidukohti külastab seekord osalejaid üle kogu Eesti ja kindlasti ka välismaalt. Loodetavasti paneb see asjaolu toidukohti eriti pingutama ning Maitsva Tartu menüüs pakutavad toidud saavad erilised ja maitsvad. Tõsi ... mis on eriline ja maitsev, see sõltub iga toitusid degusteeriva inimese maitsemeelest ja eelnevatest kogemustest. Pärast korduvat Matthias Diether´i juures restoranis "180 kraadi" einestamist on minu latt päris kõrgele tõusnud. Õnneks või kahjuks ei pakuta Maitsva Tartu kampaanias toitude juurde alkoholivabasid kokteile, mis 180 kraadis olid superhead ja erilised. Kuid see selleks. Igal juhul teen kõik selleks, et käesoleval aastal kõiki  kampaania toidukohti külastada, on neid ju seekord "ainult" 24 ehk kaks vähem kui eelmisel aastal. Ja sellel aastal on veebruaris 29 päeva ehk tervelt päev rohkem kui eelmisel aastal. 

        Huvitav oli asjaolu, et esmases Tartu linna pressiteates oli kirjas ka Meat Market ... kuid siis mingil hetkel asendus see toidukohaga Pazzo ... küsisin ka messengeris korraldajatelt. Ehk oli see näpukas, ehk aga mingi vangerdus. Mul oli juba esmase pressiteate põhjal tabel ära tehtud, kuid paraku pidin seda muutma. Alles hilisemal asja uurimisel selgus, et Meat Market´i asemel ongi nüüd Pazzo ehk kui alustada laua broneeringut Meat Market kodulehel, siis saadab ilma selgitusteta Pazzo broneeringule ... imelik ja äärmiselt ebakorrektne. Ja kusagil pole mingit selgitust ...

      Mulle tundub, et kampaania korraldajate parima toidukoha valiku vorm on pisut mitteobjektiivne. Seal ei saa veenduda, et vastaja tegelikult ka toidukohta külastas või andis hinnangu umbropsu ning pole autoriseerimist ehk üks vastaja võib esitada kümneid arvamusi kasutades erinevaid kontaktandmeid ja pereliikmete ning tuttavate nimesid. Mina näiteks saaks esitada vähemalt kaheksa vastust, sest pereliikmeid on mul viis ning erinevaid meiliaadresse ning telefoninumbreid ka mitu. Seega võiks ma soovi korral üles kiita või maha laita suurema hulga toidukohti isegi kui ma neid ei külasta. Viimaste aastate kampaania hindamistulemused näitavad selgelt, et parimaks osutus toidukoht, mille külastajad oskavad hästi arvutit kasutada ning tunnevad internetiküsitluste manipuleerimise võimalusi. Kui aga teha küsitlusleht, mis on autoriseerimisega ja lisaks küsida seal ka hinnatava toidukoha külastamise aega (broneeringu aega), siis on selline "kiirete näppude" hääletamiseelis välistatud või vähemalt oluliselt vähendatud. 

Kusjuures  kirjutasin juba 2023 oktoobris ka korraldajatele ja andsin oma soovitused, kuid ... pole väga usku, et neid järgitakse. Olen juba korra varem ka soovitanud, kuid miski ei muutunud. Minu soovitused korraldajatele olid sellised (kopeerin sõna-sõnalt saadetud teksti):

  • Toidukohtade valik ei peaks olema toidu foto põhjal, piisaks menüüst ja eriti komponentide päritolu kirjeldusest. Eelistades kodumaisete tootjate toiduainete kasutajaid. Kindlasti võiks valida kohtade arvu järgi kohvikus, neid peaks olema piisavalt (näiteks minimaalselt 20-30)… kusjuures ei tohiks kampaania ajal kohtade arvu suurendada … seda on mitmed toidukohad teinud ja mis seal salata, seal pole üldse mugav olla. Väga heaks  kriteeriumiks valikul on kokkade ja kelnerite kutsekvalifikatsioon, kutse omamine annab ette kindla taseme … tagab kvaliteedi.
  • Hind võiks olla kõigile ette antud ühesugune. Hetkel käib Uma mekk kampaania ja seal on kõigil toidukohtadel hinnaks 29 eurot. Maitsev Tartu võiks olla umbes sama hind. Kallim küll, kuid siis oleks toitlustuskohtadel rohkem võimalusi menüü roogasid ette valmistada. Ühtlase hinna korral on kõigil võrdsed võimalused. Kusjuures külastajatel ka võimalus rohkem valida toidu, mitte hinna järgi.
  • Toidukohtade pakutavate roogade hindamine võiks olla autoriseerimisega. Selleks saab kasutada Volis programmi, sama mis „Kaasava eelarve“ puhul. Siis on hindamine objektiivsem. Lisaks võiks hindamise vormil olla külastuse kuupäev ja kellaaeg … et oleks suurem tõenäosus, et hinnatakse pärast külastust. Saab teha korralikku statistikat. Volises lubada loomulikult kogu Eesti autoriseerimine (ei tea, kas Volis lubab välisriikide ID kaardiga autoriseerimist).
  • Roogade hindamine võiks olla liigiti – eelroog, pearoog ja magustoit (nagu ikka), kuid lisaks võiks hinnata interjööri ja teenindust. Ümbritsev ja teenindus mängib toidu nautimisel suurt rolli. Teenindajatel peaks olema kohustus toitude tutvustamine (lõviosa teenindajatest seda on ka teinud).
  • Hindamise ja külastatavuse elavdamiseks võiks iga toidukoht panna välja ühe tasuta külastuse kahele, mis siis loositakse vastajate vahel välja. Siis on loosirattas üle 20 auhinna (loodetavasti) ja võimalus, et vastajad saavad auhinna, palju suurem.
  • Ja viimaseks … 2024 on ju Tartu kultuuripealinn … siis tuleks kõike korraldada suursuguselt ja põhjalikult läbimõeldult. Kampaania Maitsva Tartu kohta võiks olla vähemalt üle-Eestiline.  

 JA NÜÜD !!! Esitan väljakutse kõigile oma sõpradele ja tuttavatele ning teistele blogi lugejatele ja muidu toredatele toidunautijatele ... külastada võimalikult palju "Maitsva Tartu" kampaania toidukohti ja hinnata toitude maitseelamusi!  Teen hindamiseks alternatiivse hääletusvormi, mille täitmiseks peab vastaja autoriseerima end Googliga ning lisama oma külastamise kuupäeva ja alguskellaaja. 


   Minu koostatud küsitluse lehel tulevad hindamisele iga toidukoha kolm toidukäiku ja loomulikult ka teenindus ja interjöör. Lõpptulemused tuleks siis sellise tabelina. Lisaks annan võimaluse külastajatel kirjutada kommentaare nii toitude kui teeninduse kohta. Vaatamata autoriseerimisele ei kasuta ma tulemusi millekski muuks kui statistikaks ja kokkuvõtete tegemiseks, seega võib vabalt hinnata ja kommenteerida. Küsitluse lehte võite hoogsalt ka jagada, seda eriti kampaanias osalevad toidukohad ... neile, kes teid külastasid ... mida rohkem saab arvamusi, seda objektiivsem statistika. Omalt poolt panen kõikide vastajate vahel loosi kolm sajaeurost kinkekaarti teile enim meeldinud restorani külastamiseks (ühekordne, kuid võib minna koos sõpradega). Loosimisele lähevad kõik toidukohtade külastused, seega mida rohkem külastate, seda enam on võimalus võita. Kuid iga toidukoha kohta võib olla vaid üks arvustus. Enne kinkekaartide üleandmist kontrollitakse üle võitnud isiku kõik külastused (broneeringud) ja ka see, et iga toidunautimise kohta oleks üks arvustus. Kui nende reeglite vastu on eksitud, siis tuleb loosirattast uus võitja. Sellised on siis reeglid. 

        Eelvaade sellest, mida sellel aastal pakutakse (ülalt alla eelroog, pearoog ja magusroog):
NB! siin on toodud ainult need road, mis minul on plaanis degusteerida ... eritoiduliste menüüsid välja pole toodud.
  • Antonius
    • Lõhe-tuunikalamosaiik   ...falafel / lõhekrõps / kurgi-spinatinektar 
    • Kana-ballotine   ... kõrvitsa-kartulikreem / Amaretto kaste / riisipuru
    • Õuna-iirise filorull  ... vaniljekreem / pihlakas / külmkuivatatud mustsõstar
  • Cafe Shakespeare
    • Rebitud pardiliha kroketid, rohelise õuna kreem, antonovka-tsukiini tšatni, mikrovõrsed
    • Mägihõrnas, bataadipüree ja -krõpsud, brokoliini, Järiste Rabarberi vahuveinis marineeritud pihlakad, suitsune crème fraîche, must merivarblase mari
    • Põletatud meringue, passionihüüve, käsitöö-astelpajujäätis, värsked marjad
  • Cafe Truffe
    • Peipsi koha ceviche / soolatud sidruni leche / soolakurk / valge mandel / Luxveg münt / mündiõli
    • Pikalt küpsetatud eestimaine rohumaaveis / pastinaagikreem / krõbe sibul / marineeritud sibul / fermenteeritud kapsas / piprane jus / porruõli
    • Mustikakreem / peedi-kirsivaht / küpsetatud valge šokolaad / Muhu must leib / Luxveg münt
  • Chaplin
    • Kolme juustu trio ... Andre Farmi 18k juust / Nopri talu grilljuust / Andri-Peedo kitsejuust / brioche / pistaatsiakreem / ebaküdoonia
    • Ahja kalakasvatuse tuura steik / kõrvitsapüree / bimi / maapirni krõps / hernekreem / tilliõli
    • Kihiline porgandibiskviit / toorjuust / pistaatsia / marjad / marjatolm
  • Chez Andre´
    • Oreo salat pärlite ja helvestega serveeritud prosciutto, mango, mahesoolakurgi, paprika poblano ja krõmpsude oreo-pärlite ja helvestega
    • Sous vide veis, ahjukreemine tuhelkartuli brandande , karamell-hapukapsas, siidjas lillkapsakreem, õunakreem ja porruõli, punapeedi shallot sibul, mahekurk, leiva demi glaze
    • Elegantne šokolaad täidetud suumagusa ahjuküpse leivavormi, šokolaadi Bavaroise, maasika-kuuma käsitööõlle coulissous vide sidrunikoor, šokolaadikristallid
  • Dorpat
    • Grillitud lambasüda, kookose-kurgi-mündileem, juursellerikrõmps, marineeritud metsaseened, porgandi-rosmariiniklaas
    • Duroci siga, kreemine mürklikaste, pudelkõrvits, romaani lillkapsa õisikud
    • Karamelliseeritud ananass, kookosvaht, kookosküpsis, sidrunisorbett
  • El Chapo
    • Burrata ja mango ... Viinamärdi talu burrata, mango, granaatõun, ploom, kirsstomat
    • Ribid ja mais ... Sealiharibid, maisitõlvik, mehhikopärane mopp, roheline uba, köögiviljad
    • Õuna taquito ... Õunatäidisega taquito, karamelli-šokolaadi-apelsinikaste, granaatõun, tšilli
  • Fii
    • Fii sushi ... Lõhe sashimi / tempura nori / wasabi pärlid / Fii sushi redis
    • Veisesaba ... Yakisoba nuudlid / Eestimaa shiitake seened / ploomikaste / röstitud pähklid
    • Pruuni või Madeleine’d ... Yuzu kreem / matcha / valge šokolaad / toomingasiirup
  • Gustav Cafe
    • Siia-äkis mädarõikamajoneesi, marineeritud sibula, tilli ja Võrumaa käsitööleiva puruga
    • Äntu mahekana-ravioolid marineeritud porgandi, kreemkastme ja Võrumaa ürtide õliga
    • Rabarberi Karlova ... Toorjuustukreem besee ja rabarberimoosiga
  • Humal
    • Porgandi “luuüdi” külmsuitsulõhega | feta juust, marineeritud porgand, Humala furikake
    • Pardi rinnafilee | praekapsa leem, juurpetersellikreem, grillitud lehtkapsas, must parmesan, külmkuivatatud pohlad, põletatud roheline sibul
    • Humala Eton Mess | meringue, mustikakompott, sidruni-vaniljekreem, jänesekapsas, mustikad
  • Kampus
    • Unagi angerjas, riisikook, wasabi majo, bonito
    • Kreveti-lõhe gyozad, tom-kha kaste, tšilliõli, roheline sibul, forellimari, nori
    • Bounty à la Kampus, kireviljajäätis, vahvlipuru
  • Kolm Tilli
    • Suitsutatud angersäga bagel forellimarja, kalamansi-tomati jogurti ja suitsutatud kohupiimaga
    • Iberico seakarree kitsejuustu-pesto hirsotto, kõrvitsakreemi ja vadaku-tšilliõli kastmega
    • Cannoli’d mascarpone-ricotta kreemi, pistaatsia, mustika ja soolakaramelli kastmega
  • Mull
    • Praetud Brie juust vahvate kartulikrõpsude, kerge rohelise ja marineeritud aedviljadega
    • Kadakamarjades marineeritud seasisefilee, rohelise pipra kastme, juurselleri ja rohelise herne püree, marineeritud sibula ja peediga
    • Paprika-toorjuustu kook
  • Pahad Poisid
    • Heeringatrühvlid musta leiva paneeringus tillikurgi ja kartulikrõbedikuga
    • Seakarree, krõbedas koorikus kartuli-juustu kroketi, rohepipra kastme ja karamelliseeritud miniporgandiga
    • Bataadi-šokolaadikreem vintis Vana Tallinna vaarikatega
  • Pazzo
    • Veise tar-tar nduja aioliga, lehtkapsa krõps ja karusmarja chutney
    • Pazzo Porchetta-kartuli segadus ja salvei-või leem
    • Kelmikas tiramisu napsuse limoncello sorbeega
  • Pierre
    • Veloute kreemsupp .. Muskaatkõrvits, foie gras, bataadikrõps, röstitud seemned, vürtsid, roheline õli
    • Suitsune lõhe ... Kartuli-peekonitamp, grillitud kirsstomat, krõmps lehtkapsas, suhkrune arooniaoks, lehterkukeseenekaste
    • Šokolaadisuflee “Porter” ... Valrhona tume šokolaad, linnasesiirup, šokolaadibiskviit
  • Pompei
    • “Pooleli jäänud stracciatella” – Pompei stracciatella / austerservik / kale / pistaatsiaemulsioon / punane endiiv
    • Merikurat – kataifi / kõrvetatud koor / grillitud radicchio / metspähkel
    • Semifreddo – sidrunhein / sidrunikreem / besee / tuille / sidrunaloisia
  • Püssirohukelder
    • Marineeritud angersäga / kartuli-suitsukalatamp / suitsune tatari kaste / jäätatud aedviljad
    • Veise trio ... Grillitud veise sisefilee / praetud maks / hautatud veisekeel / kartuli confit / fenkolisalat / piprakaste
    • Eton Mess à la Püssirohukelder ... Besee / mandlikreem / õuna-mündi chutney / pistaatsiajäätis
  • RP9
    • Kihiline avokaado salat kõvajuustu krõpsuga
    • Sütel küpsetatud karulaugune lihaveise välisfilee, glasuuritud köögiviljade ning tummise põldmuraka kastmega
    • Rummihõnguline šokolaadikäbi õunamoosiga
  • Spargel
    • KREVETT ... Võisai / tillimajonees / munakollane / tuunikalamajonees / forellimari / tilliõli
    • TALL ... Küüslaugu-punaveinikaste / kurgi-küüslaugumajonees / röstitud artišokk / tomat / spinat / sibul
    • KREEMBRÜLEE ... Väga aprikoosine kreembrülee
  • TOKO
    • KITSEJUUST & PEET ... hummus, kitsejuust, peet, vinegrett, piinia pähklid, mikroürdid
    • MUST TURSK & MAAPIRN ... rooskapsas, miso, mandlileem, must tursk, maapirnikreem, ürdiõli
    • JUUSTUKOOK & VANILJEJÄÄTIS ... oreo, vaarikas, juustukook, kuld, vaniljejäätis
  • Trikster Tihane
    • KOHAPÕSE ÄKINE ... Tilli aioli / riisipaber
    • HIRVE SISEFILEE ... Kartulifondant / värvilised porgandid / bimi / viskikaste
    • ŠOKOLAADIKOOK ... Pajumäe talu kohupiim / puravikukaramell / Vana Tallinna-vaarikakreem
  • Vilde ja Vine
    • Käsitöö ricotta / külmsuitsu forell / marineeritud seened / marineeritud porgand / porgandi vinegrett / musta leiva ja seene krõbedik
    • Pardi rinnafilee / kitsejuustukroket / karamelliseeritud pastinaagi kreem / marineeritud köögiviljad / kirsigeel
    • Besee / rummised kirsid / laimikreem / apelsinikaste
  • Vint
    • Peninuki džinni marinaadis Pähkla Vikerforell misojogurti, mandariini & forellimarjaga
    • Tiina Tauraite “Sõstar & Suits” glasuuriga part ahjubataadikreemi, lehtkapsa, röstpeedi & kirsi-portveinikastmega
    • Šokolaaditart eesti murelite & kirsigeeliga
On alles gurmeevalikud ... oh, kuidas ma nende toitude nautimist juba ootan. 
Natuke statistikat ka ... nii eel kui pearoogades domineerisid kala/mereandide road, kusjuures eelroas eriti ...tervelt pool oli kalaroogasid. Pearoogade osas oli valik tasavägisem kuid ka seal oli kolmandik kalaroogasid. 


 Lõpuks ka hindadest ... sellel aastal on hindadeks 30-35 eurot komplekti kohta. Seega on hinnatõus taas märgatav, kuid arvestades inflatsiooni, mis viimastel aastatel on olnud hüppeline, siis polegi see nii suur. Samas oli ka eelmisel aastal hinnatõus ja seega võrreldes üle-eelmise aastaga on hind tõusnud tervelt 38,7%. Selle aasta keskmine "Maitsva Tartu" kampaania kolmekäigulise eine maksumus tuli 33,71 eurot. 

 No vot ... tabel valmis, toidud teada ... pole muud kui oodata 01.veebruari, et saaks alustada toitude nautimisega ja hindamisega. Ka blogipostitused tulevad ... nagu ikka. Seniks aga ... "vesist suud"