Suur hulk toorest liha GMP Patisserie poolt.

     Hiline lõuna ... kell 16.00 ... viis meid täna GMP Patisseriesse. Ikka "Metsast taldrikule" menüüd nautima. Nemad pakkusid kampaania raames eelrooga ja pearooga. Kusjuures eelroaks toodi meile taldrikul tohutu hulk toorest veiseliha - tartar´i, mida tavaliselt on portsjonis nii 30-40 grammi, kuid siin oli tohutu suur lihane kook ... oma 120-130 grammi vähemalt. Alguses oli tunne, et no mida, see ajab küll südame pahaks. Kuid kui sööma hakkasime, siis ei pannud tähelegi, kui juba otsas oli. Nii hästi maitsestatud liha oli, et oleks pigem veelgi tahtnud. Ja need metsamarja-vürtsmoositörtsud seal ümber, metsaürdi-sinepikreemi törtsud peal ja puravikukrõpsud kõige peal olid kirsiks koogil. Väga hästi sobivad ja maitsekad. Moosi eraldi ei soovita võtta, sest ilma lihata on see liiga magus ja intensiivne, kuid puravikukrõpsu soovitaks küll eraldi ära proovida, sest selle maitse oli nii täiuslik, et sobis ka ilma muude lisanditeta näksida. Kokkuvõttes hea eelroog. Palju parem kui eilne tartar toore munaga (lugege eilset postitust). Täname kokkasid. 

    Pearoog oli aga merest, mitte metsast, sest taldrikule oli jõudnud kopsaks lõhepala, ümbritsetud ja kaetud hea ja paremaga. Lõhe ise oli nagu lõhe ikka ... õnneks hea mahlane, sest vahel on lõhe liiga tuim. Kuid võttes lõhet koos suitsuse vähikastmega, mis oli imeliselt maitsekas, oli lõheamps kohe poole parem. Lisades sinna aga lillkapsakreemi või lillkapsatrühvlit või siis mõlemaid ja pistes koos nendega suhu ka marineeritud kukeseene, maitses see kõik kokku imehästi. Just kaste ja kukeseen andsid erilise maitseelamuse. Ka brokoli, koka poolt nimetatud metsikuks brokoliks, oli hästi valmistatud. Krõmps ja maitsekas. Seda võis ka koos kastme ja lillkapsapüreega ampsata. Muide, lillkapsapüree tundus kuidagi teistsugune ja saimegi ettekandjalt teada siseinfot, et sinna oli lisatud kalaleent. Jäime praega ka rahule ... vaatamata sellele, et see oli rohkem metsa tagant kui metsast.... tuletades meelde Jaan Tätte laulusõnu ... selle metsa taga ei ole mets, on meri.

    Magutoitu selles menüüs polnud, kuid kiusatus oli suur proovida läbi leti klaasi paistvaid erinevaid kooke, ekleere, pirukaid ja muud maitsvat. Nii me siis võtsimegi kirsikoogi ja ja sidrunikoogi. Esimene maitses väga hästi, teine natuke tavalisemalt. Kuid hea lõppakord hilisele lõunale. NB! koogid polnud kampaaniamenüü hinnas...