Metsast taldrikule esimeseks toidukohaks oli Chez Andre´

  Esimene maitseelamus "Metsast taldrikule" kampaanias oli Chez Andre´s. Nagu soovitud, jõudsime täpselt kohale ... isegi natuke varem. Laud nurgas akna all oli meile kenasti broneeritud ja nagu ikka tervitas meid naeratav peakokk Andrus. Tõsi, ega tal seekord väga vestluseks aega olnud. Arusaadav, sest vastutus kampaania toitude osas lasub ju eeskätt temal. Alapealkiri oli Chez Andres "Peegeldus metsast". Kusjuures alles eelroa lauale saabudes mõistsime selle alapealkirja tähendust. Kuid kõigest ikka järgemööda. Lisan siia Chez Andre kodulehelt kopeeritud foto menüüst. Hea kujundus... ehk natuke tume ja väikse kirjaga. Minusugusele kanapimedale oli seda paberilt raske lugeda. Kuid õnneks sai telefonis teksti suurendada. Kuid nüüd asja juurde.

    Peakoka amps: Krõbe juustupall mustsõstra želeega. Nagu selles kohas ikka, serveeritud väga ekstravakantselt ... see pallike oli pandud dessertpokaali suure kuhila sambla peale. Kõrval väike dessertkahvel. Ilus serveerimine. Ja amps ise oli ka väga maitsekas. Parmesani juustust (kui ma ettekandja juttu õigesti mäletasin) pall, mille sees oli mustasõstraželee, oli eriline. Kusjuures soovitan seda süüa mitte ühe ampsuga, vaid pigem väikeste tükikestena, kus igas tükis on pisut juustupalli ja pisut želeed. Korraga on see amps liiga jõuline. Väga hea peakoka tervitus. Ja sobis ideaalselt sissejuhatuseks. Tõsi ... minus tekitas sammal küsimuse ... kas see oli korduvkasutatav või läks iga pokaali tagasi saades sammal utiliseerimisele. NB! olin just tulnud Tartu 2024 keskkonnahoidlike põhimõtete ürituselt. Kusjuures ettekandja ei osanud sellele küsimusele vastata. 

        Pärast tervitust tuli eelroog. nagu varem öeldud, selgitas eelroa serveering alapealkirja. Nimelt oli eelroog paigutatud puust klotsile kaldu pandud peeglile. Kusjuures peegli läbimõõt sobis pärast aluselt eemaldamist täpselt taldrikule. Väga omapärane. panin siia kohe kaks fotot... külg- ja otsevaates. Et oleks ikka aru saada sellest erilisest serveerimisest. Eelroa koostises olid: metsasalat, suussulav metsmaasika glasuuriga liharibi, sous vide ananass, marineeritud kurk ja petersellitolm. Lisaks oli purgikesega kõrval magushapu pistaatsiakaste. Kuna pistaatsiakaste on väga intensiivse maitsega, siis oli hea, et purgike oli kõrval ja sai endale parajal määral kastet eelroale doseerida. 

Kui nüüd lõpuks maitseteni jõuda, siis mulle meeldis eriti ananass koos pistaatsiakastmega. Minu arust sobisid need kaks eriti hästi kui sinna lisada veel salatileht, siis oli see supermaitseelamus. 

    Küüslaugupuru seal peal vaid lisas maitsekust ja petersellitolm, niipalju kui seda kokku sai kraabitud, sobis samuti komplekti. Vaid rebitud sealiha oli minu jaoks pisut tuimavõitu, kuid koos kastmega oli seegi maitsev. Ei saa öelda, et ta suus sulaks, kuid hea. Või pidi suus sulama metsmaasikaglasuur ?! ... vist sulaski, sest selle maitset ma eriti ei tundud. 

    Kokkuvõttes väga hea serveering ja eelroog. Piisavalt maitseks, isutekitav ning eriline. Oh jah, idud ma ju unustasin ... need olid just täpselt see mis vaja, et eelroog veelgi mitmepalgelisem oleks. Ja sobisid idud ideaalselt kastmega ja teiste komponentidega.

        

Pearoog, brokolipuu, kuusevõrse-veise flank steak, karamellfenkol,    kartulikreem, võine apelsini- rohelise pipra kaste, punapeeditolm. Oli serveeritud analoogiliselt eelroaga, vaid puupakk oli kasest. Võimalus veelkord seda erilist serveerimist kiita. Hea mõte ja teostus. Külgfotot ma seekord ei teinud.  Ka siin oli steik koos fenkoli, brokoli ja punapeeditolmuga peeglil ja kartulipuder juustukattega kausis ning kaste kannuga juures. Nii nagu peab. Saime taas kastet vastavalt vajadusele peale kallata. Kartulipuder oli imemeitsev, seda eriti koos kastme ja karamellfenkoliga. Kusjuures arvan, et fenkol oli selle toidu kõige õnnestunum valik ja karamelliseerimine väga hästi õnnestunud. Kuid ega brokoli retsept ja valmistaminegi alla jäänud. Koos apelsinikastme ja idudega maitses seegi imehästi. Lisandid olid super. Kuid jah .... liha ... ja barbeque kaste selle all ... kuidas nüüd öelda ... tagasihoidlikult väljendades ei maitsenud. Kui lihale peakokk Andruse soovitusel rohkelt kastet juurde võtta, siis oli see söödav, kuid pikalt mäludes tuli esile mingi eriline maitse, mis mulle ei meeldinud. Abikaasa väitis, et see oli suitsune barbeque kastme maitse, kuid ei ... see oli midagi muud. Kuid jätan selle maitse siinkohal põhjalikult kirjeldamata ning oma arvamuse maitse päritolu kohta enda teada. Igal juhul ei meeldinud see mulle mitte üks teps. Võibolla on see tingitud minu maitsemeelest võibolla millestki muust.  

    Pearoa võtan kokku nii ... väga eriline serveering, imehead lisandid ... kuid veise küljeliha, nagu seda eesti keeles nimetatakse, ei maitsenud kohe üldse. Vabanda, Andrus. Proovin olla aus ja otsekohane.

    Selline esimene elamus "Metsast taldrikule" kampaania roogadest. Homme ootab meid Werner ja ülehomme Fii. Eks näis, mille meeldivaga nemad meid üllatavad.