Metsast taldrikule - Café Shakespeare

 Broneerisin eile kodulehe kaudu laua kahele Cafe´ Shakespeare. Vaatamata sellele, et broneerimislehel oli kirjas "Kinnitame broneeringu mailiga" kirjutasin ma ikka ka lisainfosse, et nad kinnitaks broneeringu. Täna hommikuks kinnitust meilil polnud ... igaks juhuks helistasin siis kell 10.51 kohvikusse ja küsisin: "Kas minu broneering on jõus?". Ja selgus, et polnudki ... õnneks sain siis telefoni teel kenasti kella 12-ks laua kinni pandud.

Kui ma kümmekond minutit enne õiget aega kohvikuse sisenesin, siis oli laud kenasti meid ootamas. Abikaasa saabus ka peatselt ja esimene "Metsast taldrikule" pakkumiste proovimine võis alata. Siinkohal aga tuleks märkida, et kampaania nimetus on ehk pisut eksitav. Toidud pole vaid metsast, vaid ka aiast, põllult ja teistestki kohtadest. Kodulehel www.visitsouthestionia.com on kirjas ka selgitus: Külaline saab toidukohtades nautida toite erimenüüst, milles on vähemalt ühe komponendina kasutatud eestimaist metsasaadust ning mis koosneb suuresti kohalikust toorainest.  Arusaadav - Eesti metsades ei kasva just kuigi palju maitseaineid. 

Esmalt toodi lauale peakoka üllatus, milleks oli suisuangerjakreem saiakrõpsuga. Nagu fotolt näete nägi tervitus hea välja ja ega maitselgi viga polnud. Suitsuangerja kreem polnud liiga vänge ega ka maitsetu - just täpselt paras. Sai kippus küll käte vahel pudisema, kuid see oli rohkem minu kui koka teema. Seega ... aitäh, tervitus oli meeldiv. Ah jaa. Unustasin alguses kirjutamata, et lauale toodi kohe ka kannutäis sidruniga vett, mis kulus toidu kõrvale väga ära. 

Pearoog oli 10 tundi küpsetatud metssealiha, mis serveeriti väga huvitavalt - konservikarbis. Algul tunduski, et nüüd tuleb hakata avajat otsima, kuid siis selgus, et konservi kaan käis kergesti ära ja sees oli mõnusalt hautatud pehme metssealiha. Maises see liha hästi, sest vürtsidega polnud kokk koonerdanud ja hautamise käigus olid liha korralikult vürtsid endasse tõmmanud. Eesti kartul, mis oli koorega fooliumis küpsetatud ja kuhu oli lisatud peale rammus külm kaste, maises koduselt. Mäletan, et kunagi lapsena keetis ema koorega põrsastele kartuleid ja siis sai sealt võetud mõni, kooritud ja siis soolaga söödud. See kartul maitses samamoodi. Eriti mõnus oli mulle salat, mis sisaldas endas marineeritud kurki, kännuseeni, tšillit ja muid vürtsikaid komponente. Just vürtsikus oli see, mis mulle maitses. Kui sinna kõrvale sai võtta veel käsitööleiba koos karulauguvõiga, siis oli maitsete bukett nauditav. Kõik pearoa komponendid olid omavahel sobivad ... veelgi enam, nad täiustasid teineteist ja moodustasid kokku hea maitseelamuse. Kadakaoksa koos marjadega jätsin seekord söömata ... marjad olid veel rohelised.

Magustoiduks saime "Sammalhabeme käsitöö murakajäätist". Kui mäletate Naksitrallide jutust Sammalhabet, siis teate, et habe koosnes põdrasamblast, millest Sammalhabe Kingpoolele veel mõrudat köhateed tegi. Seda tasus magustoidu puhul meenutada, sest Naksitrallidest oli mitte üksnes põdrasamblamaitseline jäätis, vaid ka pohlad selle ümber ja ehk veel midagi, mille nimetustki ei oska ma öelda ... selline samblasai. Loomulikult ei puudunud ka murakamoos, mis oli nagu kirss tordil - täpselt õiges kohas ja hulgal. Kui nüüd selle väga eestimaise magustoidu maitsest rääkida, siis super ... mõnusalt hapukas, väga eriline ja maitsev ... mmm kui maitsev. Soovitan soojalt kõigile toidunautijatele. 

Kokkuvõtteks hea algus sellele kampaaniale. Homme on plaanis restoranis Fii õhtustada ja juba on broneeritud ka Chez Andre´ juures laud pühapäevaks. Nii tore, et saame jälle erilisi toite nautida.