Jäime hiljaks. Kui laud oli broneeritud 18.30, siis meie jõudsime kohale alles 19.10 ... loomulikult helistasin ma kuue paiku ja vabandasin, et me hilineme. Põhjus oli oluline - meie tubli judokast poeg võistles Keeraku memoriaalil meeste vanuseklassis ja võitis esikoha ... ei saanud seda vaatamata jätta. Finaalis võitis musta vööga meest.
Kui kohale jõudsime, siis ootas meid kena kahene laud. Werneri teisel korrusel parempoolses osas, kus muidu on vaikne ja rahulik, oli laupäeva õhtul väga töiste juttudega noorepoolsete naiste paradiis. Mina olin ainuke meesterahvas seal. Imelik.
Peakokk üllatas meid seekord tõesti meeldivalt - veisekeel, mille peal oli hapukoorekaste ja maitseroheliste kuhil ning kõrval kartulichipsid sibulalisandiga. Maitses hästi, oli huvitav ja tekitas isu. Just selline peaks üllatus olema. Ports oli ka mehine, täitsa nagu eelroog. Suur tänu peakokale.
Põhiroaks oli jälle metssealiha, seekord sisefilee. Kusjuures siiani söödud metsseast valmistatud praadidest oli see ilmselgelt kõige maitsvam ja mitmekesisem. Liha ise oli pehme ja tiheda struktuuriga, lisatud mustikasoust sobis selle kõrvale hästi. Eriti meeldis mulle porgandi-kaalikatamp, mis oli tõsiselt hästi maitsestatud ja komponentide tasakaal oli paigas. Erilised olid lisatud kompresseeritud kurgid ... ma küsisin ettekandja käest, kuidas need valmistatud on, kuid ta ei osanud öelda. Mis seal ikka, sõber google aita ... aga üllatus suur, ainsa "kompresseeritud kurk" vaste sain Werneri menüüst. Pakuti ka kurgu kopresseerimist soolaveelahuse ja viinaga ... mis ka ei sobi. Maitses see kurk nagu värske kurk, mida oli millegagi immutatud ... ehk tehtigi kurgile immutuseks mingi ainega kompressi ?? See jääb siis mõistatuseks. Igal juhul oli pakutud praad huvitav ja maitsev. Seda võiks Werner ka väljaspool kampaaniat edukalt pakkuda.
Magustoit oli samuti üllatav - angervaksavaht, milles ulpis jõhvikasorbeti pallike ja peal oli jõhvikakrõps. Angervaksavahu sees oli hulgaliselt sarapuupähkli tükikesi. Kusjuures seda vahtu maitstes oli tunne, nagu olekski metsas ... täpselt angervaksa maitse ... mitte, et ma oleks varem angervaksa söönud, kuid selle lõhna olen metsas ikka tundnud ja selle järgi arvan ka maitset teadvat. Pähklitükid sobisid vahuga ja jõhvikasorbett ning krõpsud andsid hea hapuka varjundi. Miks jäätisemüüjad ei paku jõhvika sorbetti? Seda sööks ma iga ilmaga.
Kokkuvõtteks julge ja omapärane valik peakoka poolt. Aga õnnestunud. Ilmselgelt oli see eine kõige asjakohasem "Metsast taldrikule" menüü mida me selle kampaania käigus sõime. Teha angervaksast magustoitu ... selle peale ikka annab tulla.
Pühapäeval kampaania lõpeb. Viimase eine broneerisin Püssirohukeldrisse kella 15-ks. Läheme jälle kogu perega. Eks ma siis õhtul blogin jälle ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar