Pärast eilset pingelist ja vihast nõretavat Ihaste Seltsi üldkoosolekut oli täna päris mõnus istuda mõnusas vaikses Meat Marketis ning nautida väga head teenindust. Kusjuures kelner tundis meid ära ja meie teda, eelmisel aastal olime kohtunud Maitsva Tartu raames restoranis Polpo. Peaks mainima, et tema teenindusalane professionaalsus polnud mitte kübetki langenud. Meat Marketisse sobis tema vaba olek ja hea suhtlemine isegi rohkem kui reserveeritud olemisega Polposse. Meid teenindades arvasime, et tutvustatakse ainult Maitsva Tartu roogasid nii põhjalikult, kuid kui naaberlauda tulid inglisekeelsed külastajad ja tellisid muid toite, siis rääkis kelner vabas inglise keeles pikalt ka nendest toitudest. Interjöör ja teenindus puhas viis.
Enne eelrooga toodi laualae leib, vesi ja või, nagu ikka. Leib oli nagu oli ja määre, mida ma arvasin või olevat, oli pigem selline rasva ja maitseainete segu. No ei maitsenud seekord eriti. Pohladega vesi oli hea, kuid … paneks päris menüüvälistele toitudele kolme. Kohe ei saa aru, miks nad ei oska sellist head, maitsvat võiet pakkuda.
Eelroog, veise carpaccio, marineeritud shimeji seened, vodka mayo, rukola, oli vapustavalt hea. Parim siiani maitstud eelroogadest. Need õhukesed veise carpaccio viilakud olid kaetud parmesani juustu, ruola ja majoneesitäpiskestega … muide vodka majoneesi, mida ma kunagi polnud maitsnud. See oli nii mahlane ja maitsev. Ning need jaapani kobarseened seal peal. Uskumatult hea. Soovitan minna Meat Marketisse kasvõi selle eelroa pärast. Kahju, et foto sellest imeroast eriti välja ei tulnud. Sattusime suhteliselt hämaras nurgas istuma. Mis oli küll hubane, kuid mitte fotografeerimiseks. Mis te arvate, mis ma eelroale hindeks panin …. õige, viis pluss.
Pearoog oli lamba ristluu, maapirn, apelsinikaste. Pean tõdema, et selle toidu nimi on eksitav, sest ma ei leidnud liha seest ühtegi luud, eriti mitte ristluud. Kuid ega see mind eriti ei kurvastanud. Lihatükid olid meeldivalt pehmed ja hästi maitsestatud, pirnid nii all kui kuivatatult peal sobisid lihaga. Ehk oli tüümiani maitset natuke liiast, kuid vesteldes abikaasaga selgus, et tema toit nii tüümianine polnud. See eest kurtis tema kerge kasukamaitse üle, mida mina ei tundnud. Kelner valas abivalmilt meie toidu üle lihaleemest ja apelsinidest valmistaud kastmega, mis sobis liha juurde hästi ja polnud liiga domineeriv. Igal juhul mulle maitses. Lambaliha on väga pretensioonikas nii valmistamisel kui ka sööjate maitsemeelte arvates. Paljudele ei maitse. Aga mulle maitses. Panen viie. 
Magustoiduks oli kamakook, must leib, kodujuust, keefiri kreem. Foto ei tulnud jälle välja. Pean järgmine kord vist oma välguga profikaamera kaasa võtma. Ja maitse oli ka nagu foto. Selline jahune magustoit, täpsemalt kamajahune. Maitset jäi ilmselgelt väheks. Keefiri kreem on nii neutraalne, et see küll maitset juure ei anna. Tutvustusest kõrvu jäänud mustasõstrageeli kas oli nii vähe, et ma seda ei märganud või siis oli ununenud üldse panemata. Jahust krõmpsud olid huvitavad kui mitte eriti maitsekad. Rohkem maitset - rohkem maitset - rohkem maitset. Aga ega see magustoit halb olnud, nelja miinuse saab ikka. Oleme lihtsalt ära harjunud väga heade magustoitudega.
Lõpetuseks tahaks kirjutada, kuidas ma vahetult enne Meat Marketisse sisenemist käisin pühapäevaks Chez Andre juures lauda broneerimas. Kasutasin lihtsalt juhust, et need kaks kohta on nii lähestikku. Täiesti juhuslikult oli leti ääres peakokk Chef André isiklikult. Ja uskuge või mitte, ta tervitas mind juba kaugelt:" Tere Kalle!". Mul jäi suu lahti. Küsisin, et kuidas küll tal minu nimi meeles on. Ja tuli välja, et ta loeb minu blogi ning selle juures on ju karikatuur minust. Lisaks mäletas ta mind eelmisest aastast. Ajasime tükk aega juttu, kuid kuna kell sai kiirelt 15.30, siis pidin edasi minema tänasele lõunale. Eks näis, millega Chef André meid siis pühapäeval üllatab … jään huviga ootama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar