Kõigepealt tahaks kiita Pierre teenindust - kiire, meeldiv ja asjalik. Kohe rõõm oli seal olla. Ka interjöör ja meeleolu olid paigas. Akende ette paigaldatud suured peeglid olid väga omapärased kuid ei häirinud. Vaatamata sellele, et pühapäeva lõuna ajal oli rahvast palju, tundsime end abikaasaga mõnusalt.
Nüüd siis toidu arvustuse juure. Eelroaks oli tomati “Mousse“, parmesani sigari ja kirsstomatiga. tomati “Mousse“ on väga ilus nimi. Minu jaoks oli see vahustatud koore - tomatisegu. Kui vaatasin wikipediast järgi, mis on mousse, siis ega ma palju ei eksinudki - õhuline kreemjas toit. Igal juhul oli seda kreemjat ollust liiga palju ja see oli väga toitev. Õnneks toodi ka saia-leiba juurde ja koos saiaga sain eelroa söödud. Naine pakkus mulle enda oma ka, kuid rohkem ei tahtnud. Minu arvates pole õige serveerida sellist toitu nii suures koguses ja sellises vormis nagu fotol on näha. Kui oleks saia kõrval väikeses topsikeses nagu maitsevõi, siis oleks palju paremini sobinud, sest ega maitsel midagi viga polnudki. Aga hinne on kolm miinus. Lusikaga endale nii rammusat ollust sisse kühveldada on ikka liig mis liig.
Põhiroaks oli vasikapõsk, kartuli “mousseline“, porgandi confit , hapukurk, Gorgonzola kaste. Huvitav on, et nädal tagasi einestasin Pierre naaberkohvikus Truffe´s ja ka seal pakuti põselihast valmistatud rooga. Kas nad on omavahel kokku leppinud?
Põseliha oli päris hästi valmistatud, ainult õige pisut üle küpsetatud ja kergelt kõrbemaitsega. Samas see ei häirinud. Gorgonzola kaste sobis sinna juurde ideaalselt. Kui keegi ei tea, mis selline kaste endast kujutab, siis interneti avarustest leidsin, et see on hallitusjuustu kaste. Kuna tegelen erialaselt hallitustega, siis vaatasin järgi ka, mis perekonna hallitusseeeni juustu sisse on pandud. Selgus, et kasutatakse Penicillium´i perekonna samanimelist liiki. Selle kastme kohta võib küll öelda, et midagi sellist pole ma veel maitsnud. Kartuli "mousseline“ oli koos sellele asetatud õhukeste Parmesani juustu lehekestega maitsev. Porgand oli aga kõva, andis kohe närida. Maitsel polnud viga. Küsisin ettekandjalt, et mis tähendab confit ja sain selgituseks, et see on aeglaselt madalal kuumusel valmistatud toit. Vist oli seda porgandit liiga vähe aega küpsetatud. Ja lõpuks - hapukurk, mis oli tõeliselt hapu kurk ja ei sobinud selle toidu pehmete mahedate maitsetega kohe üldse kokku. Minust jäid kurgitükid taldrikule. Panin sellele toidule neli punkti ja usun, et ei teinud sellega kellelegi liiga. Muide ... kui ma vaatasin Maitsva Tartu lehel olevat selle toidu fotot, siis nägin, et kurgitükid olid seal palju suuremad ... ju siis on nad toitu juba korrigeerinud. Igal juhul sai kõhu ilma kurgita ka päris täis.
Magustoit oli karamelli maius, “Guérande” meresool, mandlikrokant. Esimene suutäis tundus ideaalne. Mandli, karamelli ja muude lisandite maitsed sobisid kokku ideaalselt. Ma ei tea, kuhu oli lisatud seda meresoola, kuid igal juhul oli magustoit maitsev. Selle juurde oleks hästi sobinud mõru kohvi, kuid nagu mu tuttavad teavad, lõpetasin kohvijoomise juba mitu aastat tagasi. Sellepärast läksid viimased suutäied liiga magusaks. Õnneks leidin sidrunivee seest paar sidruniviilakat, millega sain maitse oma suus jälle hapukamaks. Inimeste maitsemeeled on erinevad, kuid mulle tundus, et siia oleks pidanud lisama midagi haput juurde. Vaatamata sellele panin magustoidule viis miinus, sest magusate maitsete harmoonia oli täiuslik.
Nüüd on jäänud veel neli toidukohta käia. Neljapäeval lõunastame Ülikooli kohvikus, laupäeval, Eesti vabariigi sünnipäeval, naudime toitu Vilde ja Wine´s ning pühapäeval on plaanis einestada Gustav´is. Ainult Polpo aega pole veel paika saanud. Ehk õnnestub reede õhtul seda kohta külastada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar