Seitse põhjust toidukoha külastamiseks

Hästi süüa meeldib meile kõigile.  Maitsva Tartu kampaania toidukohtade külastusel ning ka Tallinnas ja muus maailmas einestamisel olen sageli külastaja seisukohalt omaette arutlenud erinevate toidukohtade strateegiate üle. Miks mõned neist on aastakümneid edukalt eksisteerinud, kuid teised saavad avatud olla vaid mõned aastad ning sulgevad siis uksed. Miks tunneb end mõnes kohas mõnusalt, kuid teises mitte. Ikka ja jälle meenub mulle valem „kvaliteet võrdub kogemused jagatud ootused“ ehk inimene tunnetab kvaliteeti seda kõrgemalt, mida paremad on tema kogemused toidukoha külastamisel, kuid kui ootused olid enne külastust väga kõrged, siis ei pruugi parimadki kogemused kvaliteeti tagada. Seega on vajalik toidukohtadel kutsuda einestama mitte igaüht, vaid külastajaid, kelle ootused vastaks võimalikult täpselt toidukoha pakutavale. Pigem tuleks ootusi hoida madalamal, kui neid reklaamidega üles puhuda. 

Põhiline on mõista, miks inimene soovib toidukohta külastada? Mida ta üle ukse sisse astudes ootab? Analüüsides nii enda kui ka teiste toidukohtade külastajate käitumisi saab välja tuua seitse oluliselt erinevat põhjust toidukoha külastamiseks. Iga kategooria kirjeldus on rikastatud nii positiivsete kui negatiivsete näidetega.

Kähkukas ehk kiirtoit … vaja kiirelt midagi kõhtu saada, aega on vähe. See grupp joonistub väga selgelt välja. Siin pole tähtis toidu kvaliteet ega toidukoha interjöör, vaja vaid saada piisava toiteväärtusega väike suutäis, et saaks oma muude toimetamistega kiirelt jätkata. Usun, et paljud meist on peatanud auto teeäärses toidukohas, mis sageli asub tanklas või selle läheduses, ning valinud kiirelt mõne wrapi, burgeri või hotdogi ja siis edasi sõitnud. Nende kohtade eelis on kiiresti toitvat „ollust“ pakkuda. Võibolla mingi jook ka juurde ja ongi valmis. Kui aga selline toidukoht venitab toidu serveerimisega, siis kipub ikka vererõhk tõusma ja emotsioon pole positiivne.  

·      Kõhu täitmine … süüa on vaja iga päev. Mäletan, kui olin näljane ning külastasin möödasõidul Tartu ja Viljandi vahel paiknevat toidukohta, kes reklaamis ennast kui „suurimate praadide pakkuja“. Tahtsin tõesti saada korralikku kõhutäit. Kui mulle toodi ette aga kuivanud šnitsel, mille kõrval oli vaid paar juurviljatükikest, siis oli minu pettumus nii suur, et enam ma selles kohas peatunud pole. Samas olen Tartus einestanud lõuna ajal sageli toidukohas, kus fikseeritud prae hinna eest saab endale taldrikule tõsta erinevaid salateid, sooju ja külmi lisandeid ning mitut valikut lihatooteid … nii palju kui soovid. Vesi ja leib-sai on prae hinnas ning taldrikud on piisavalt suured, et saab alatu kõhu mõnusalt täis. Ei saa väita, et selles kohas maitsele mingit tähelepanu ei pööra … eks ikka natuke … kuid põhiline on siiski saada korralik kõhutäis, mitte super maitseelamus. Kusjuures ei häiri neis toidukohtades asjaolu, et taldrikud on tavalised, klaaside ääred pisut kulunud ja interjöör on lihtne. 

Toidu nautimine … erilised maitseelamused. Maitsev Tartu toidukohtade põhiline eesmärk oli pakkuda maitseelamust. Seega oli külastajate soov keskenduda vaid toidu nautimisele … seda saab teha rahulikus miljöös, tasase sobiva muusikaga ning kauni ja viisaka toidu serveerimisega. Kahjuks polnud selliseid kohti kampaania ajal kuigi palju. Nii mitmeski Maitsva Tartu kampaanias osalevas toidukohas segas maitseelamuste nautilist kas ümbritsev melu, aknast paistev tänavaliiklus või siis sobimatu muusikavalik  … ja kohad, kus on toidu nautimiseks sobilik keskkond, ei osalenud kampaanias. Näiteks on Tartu kesklinnas Raekoja taga hotelli all üks väga hea toidu nautimise koht, kuid see pole kordagi osalenud Maitsva Tartu kampaanias. Seal saab kogu aeg tippkvaliteediga toitu ning maitseelamused on täiuslikud. Tallinnas on aga Noblessneri sadama lähedal platsil aga toidukoht, kus on väga eriline degusteerimismenüü koos ideaalsete alkoholivabade kokteilide valikuga, kuhu tahaks minna, kui on aega rahulikult istuda ning erilisi toiduelamusi saada. Muusika on vaikne ja rahulik, teenindus viisakas ning interjöör maitsekas, kuid tagasihoidlik. Hinnatase on sellistes toidukohtades kõrgem ja kõhtu ei pruugi täis saada, kuid maitseelamus on sageli selline, mida ei unusta kaua aega.  
 

·     Seltskonna ja melu nautimine. Need on toidukohad, kuhu ei minda kunagi üksinda ja kuhu minnes ei otsita vaikust ja rahu. Sellistes toidukohtades on sageli lauad üksteisele lähedal, pakutakse esmajärjekorras jooke, muusika on intensiivne ja pisut agressiivne ning suhtlus külastajate vahel aktiivne. Maitsva Tartu kampaania raames oli selliseks kohaks üks tänavaköögist inspireeritud koht, kus käisid enamasti nooremad inimesed suhtlemas, kuid toidu nautimisest polnud juttugi, sest sagimine, kära, muusika ega ka interjöör ei toetanud seda. Ei saa öelda, et seal polnud maitsvad toidud … kuid lõppkvaliteet oli ikka madal, sest maitseelamust ei tekkinud. Kuid kui plaan on juttu puhuda ja juua tassike teed või muid jooke, siis on sellises kohas käimine mõnus. Sellisel juhul ümbritsev melu ei häiri. Sellisteks seltskonna ja melu nautimise kohtadeks on reeglina pubid, kus pakutakse erinevale maitsele jooke ning kõrvale pigem snäkke või siis lihtsaid joogi kõrvale sobivaid pubiroogasid. Teiseks grupiks toidukohtadest, kus saab seltskondlikku suhtlust nautida on kohvikud, kus saab päevasel ajal istuda ning rahulikult väikse sooja või karastava joogiga ning koogikesega juttu puhuda. Sellised kohad sobivad igale eale, seal võib kohata nii vanaprouasid jutustamas kui ka tudengeid asju arutamas. 

·      Erinevatest kultuurilistest keskkondadest pärineva toidu proovimine. Reisidel on sageli eesmärgiks proovida kohalikke traditsioonilisi toite. Samuti on koumaal olles võimalus ja huvi erinevate kultuuriliste traditsioonide roogasid maitsta. Usun, et Aasia toitu on meist igaüks proovinud, kuid minnes kuhugi toidukohta sealset rooga nautima, siis ootame nii koha interjöörist, teenindusest kui ka toitudest autentset päritolumaa olemust. Väga hea näide on üks väike armas Jaapani sushikoht Tallinna vanalinnas Dunkri tänavas , kus on vaid kümmekond kohta, kuid see eest on nii muusika, keskkond kui ka toidud koos nende valmistamise vahendite ja meetoditega äärmiselt autentsed. Olles Jaapanis ning paljudes teistes Aasia maades käinud, oskasin seda hinnata. Kusjuures oli sushi seal väga eriline maitseelamus. Samas on Tartu ja Tallinn täis keskpäraseid Aasia toidu kohti, kus on ehk midagi kusagilt sealtkandist, kuid elamus pole ligilähedanegi sellele, mis päritolumaa toidukohas.   

Toit kui kõrvaltegevus …  kontserdile, rollimängugule vms. See toitumismeetod on viimasel aja väga moodi läinud, kutsuda külalisi toidukohta siis, kui seal esineb mingi hea muusik või bänd. Samuti pakutakse õhtusööke koos rollimängudega. Näiteks oli ühes mõisas mõrvamüsteerium, kus koos õhtusöögiga tuli lahendada rollimänguna mingeid toimunud sündmuste keerdkäike. Käisime seal koos abikaasaga ja kui järgmisel hommikul tagasi sõitsime, siis proovisime meenutada, mida õhtusöögiks pakuti … ning ei suutnud kumbki seda meenutada. Sõime, kuid ei mäleta seda rooga ega serveerimist ega mingeid maitseelamusi. Paremates kohtades on toitlustus korraldatud kontserdi- või tegevuse pauside ajal, kuid isegi siis on keeruline pöörata tähelepanu toidule ja selle nautimisele.

Ümbruse vaatlemine söömise kõrvalt. Mida atraktiivsem on toidukoha ümbrus, seda raskem on keskenduda söömisele. Mäletan istumist kenades mägede
vaadetega kohtades, koskede ääres või siis jõe kaldal klaasseintega toidukohas, kust sai jälgida nii jõge kui möödaliikujaid, kuid harva mäletan toiduelamusi nendes kohtades. Vaid siis kui käisime ühes sellises kohas Tartus koos abikaasaga ja proovisime mitte vaadata klaasseinast väljapoole, vaid nautida toite, see õnnestus. Kuid pingutades. Sellistes kohtades on mõttekas tellida vaid klaasike karastavat jooki või tassike kuuma teed ja keskenduda vaatamisele, mitte söögile või joogile. Isegi suhtlemine kaaskülastajatega on nendes kohtades keeruline, sest ikka ja jälle suundub pilk vaadetele ja väljas liikuvatele inimestele.

Eks traditsioonid ja ootused toidukohtadele on ajas muutuvad. Tänapäeval pakutakse vahel eliitrestoranides burgerit või hotdogi, sest paljud noored on neid süües üles kasvanud ja see on nende lemmiktoit. Erinevate kultuuride toidud on segunenud ja sageli ei oskagi arvata, kust retseptid toitude valmistamiseks pärinevad.  Kuid üldjoontes on toidukohti külastades jäänud ootused ja kogemused sarnasteks neile seitsmele erinevale põhjusele. Kui aga kogemused ei vasta toidukoha külastusele eelnenud ootustele, siis pole soovi enam nendesse toidukohtadesse minna. Tõsi, sageli külastatakse neid kohti ilma suuremate ootusteta, lihtsalt harjumusest või siis oma staatuse kinnitamiseks … siis on enamasti iga toidukoha kvaliteet rahuldav ning soovitakse sinna uuesti minna. Siiski soovitaks järgmise väljas einestamise eel mõelda, millist elamust otsima minna …