reede, 9. veebruar 2018

Antoniuse restoran. Ootused olid suuremad


 
Täna õhtul einestasime koguni neljakesi Antoniuse Restoranis. Selline soliidne hotell, kuid restoran asus keldris. Mul on kohe keldrikohtade osas eelarvamus. Peeglid ja kujundus aitasid pisut olukorda paremaks teha, kuid siiski - keldris.
 
Aga ega ma söögikohta ei hinda, ikka toitu. Eelroog oli makrell ja kurk. Makrell oli kerge suitsumaitsega ja soolane ning ... kõrvetatud. Just nimelt, ettekandja ütles, et kõrvetatud ja oli tõesti. Maitses selline mõru ja soolane. Kastmed oli juures väga asjakohased, et seda mõru maitset tasakaalustada. Lisandid sobisid samuti hästi komplekti. Eriti hea oli kurk, mille valmistamismeetodit ma ei oska kirjeldadagi, just nagu marineeritud või .... Igal juhul oli tulemus väga hea. Kokkuvõttes hindaks makrelli kahe, lisandid nelja ja kurgi viie punktiga ehk eelroog kokku kolm pluss. Kurgi retsepti tahaks küll teada.
 
Põhiroog oli tallekoot ja hernes. Hernest oli lisatud mitmel erineval moel - hernepüree, roheline hernes ja hernekaun. Täiesti huvitav lahendus hernetest. Spargel ja sibul sobisid sinna juurde. Esimene suutäis tallekooti koos hernepüree ja sibulaga maitses super, olin juba valmis kokka taevani kiitma, kuid ... väga hästi maitsestatud ja pehmed olid ainult äärmised tükid. Keskmised olid vintsked ja vähem maitsekad. Kaks keskmist tükki käisid suus ikka päris tükk aega ringi ja kui poleks olnud juurde võtta mustikaleiba, siis ehk oleks jäänudki ringlema. Lambarasv, eriti kui see pole hästi valmistatud, ei kuulu minu lemmikute hulka. Menüüst lugesin pärast, et lammas oli madalal temperatuuril küpsetatud. Ehk liiga madalal. Igal juhul annan põhiroale hindeks neli miinus. Kui kogu lambaliha oleks maitsenud nagu äärmised tükid, oleks hinne olnud kindlasti palli võrra kõrgem.
 
Aga magustoit sai viis punkti. Karamellivaht, mis oli maitsestatud vaarika-granita, besee ja sidrunipuruga oli jumalik. Eriti eriliseks tegi toidu külm vaarika-granita, mis andis beseele ja karamellivahule erilise hapuka maitse ja kokku moodustas magustoit suus täiusliku maitsetekomplekti. Seda magustoitu oleks veelgi soovinud, nii maitsev oli.
 
Aga vaatamata täiuslikule lõpuakordile ei jäänud Antoniusega rahule. Ehk olid ootused liiga kõrged, sest teadupoolest kehtib valem kvaliteet = kogemused / ootused. Teenindus oli ka siiani külastatud kohtadest kõige aeglasem, kuid õnneks meil polnud eriti kiire. Kahe tunniga saime rahulikult einestatud. Homme proovime ära Truffe  pakkumise ja ülehomme kohviku JOP maitsed. Selle nädalaga ületame ekvaatori ehk pooled söögikohad saavad käidud. Oleme graafikus. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar